|
Ave Eero  Kui sul on valida, kas teisega suheldes jääb sulle õigus või sa oled teise vastu lahke, siis kumba sa valid (eeldusel, et mõlemat ei saa)?
Suhete teadlikkus tähendab, et suudad prognoosida oma käitumisvalikute mõju omavaheliste suhete kvaliteedile nii lühi- kui kaugvaates; teadvustad ette- ja tagasivaates, milliseid väärtusi sinu valikud kannavad ja on kandnud. Hiljuti juhtusin kuulma, kuidas kaks kolleegi omavahel suhtlesid. Üks alustas vastamist teise igati asjakohasele küsimusele sõnadega: „Kui sul jääb veel neljandal tööaastal arusaamatuks ..., siis ma võin loomulikult selgitada ...“ Vaevalt, et vastaja adus, kuidas tema kommentaaris sisalduv halvakspanu võttis teiselt koostöötahte ... Politoloog Rein Taagepera kirjutab „Postimehe“ arvamusloos: „Me elame ühiskonnas, kus väga palju rõhutakse, et edukaks olemiseks peame oleme kiiremad, tublimad, ilusamad ja mida kõike veel, kipume unustama, et õnnelik olemiseks on vaja hoopis teisi asju – usalduslikke toimivaid suhteid enda lähedastega ...“ Suhted on tähtsad. Kõige enam mõjutavad heaolu suhted kõige lähedasematega, kuid mitte ainult. Igapäevane toimimine sõltub suurel määral kõikidest suhetest. Uuringutest selgub, et õpilased, kes arvavad, et nende õpetajad on hoolivad, panevad tunnis rohkem tähele. Toetavatel õpetajatel on rohkem motiveeritud õpilasi. Gallup Groupi viis aastat tagasi läbiviidud küsitlus näitab inimeste töösse kaasatuse väikest protsenti Eestis. Siingi mängivad rolli keerulised inimsuhted, mis röövivad töösse panustamiseks vajalikku jõudu ja energiat. Tuntud soome psühhoterapeut, ettevõtja ja kirjanik Tommy Hellsten kirjeldab töökohal olevaid „tundemiine“ - kui töötegijast ei peeta lugu ega võeta teda kuulda, moodustub alati ohtlikke miinivälju. Kui inimesest „astutakse üle“ ja tal pole võimalik olukorra lahendamiseks omalt poolt samme astuda, siis neelab ta ülekohtuse kohtlemise ning sellega kaasnevad tunded lihtsalt alla. Kui halvasti koheldul puuduvad tööl toetavad suhted, heatahtlik kaaskond, kes ta ära kuulaks, jääb talle hinge tundemiin. Mida rohkem on töökohas inimesi, keda ümbritseb miiniväli, seda sagedamini astub keegi seal miini otsa. Töökohast saab ebaturvaline koht, sest inimesed on ettearvamatud.
Kui vastasid kõikidele küsimustele „jah“, oled tööl ümbritsetud turvalise suhetevõrguga. Tugev suhtevõrk toob kaasa suurema teotahte ja positiivse meelestatuse. Heas meeleolus jaksad rohkem, sul on energiat rohkem, sa võtad asju jõudsamalt ette. Ja kui sina ennast hästi tunned, lood ka enda ümber soodsama õhkkonna. Kas sa lood suheldes probleeme või lahendusi? Suure laeva kapten tihedas udus paistvale teed takistavale laevale (tähtsal toonil): „Muutke kohe kurssi kümme kraadi põhja suunas, et vältida kokkupõrget.“ Takistus (rahulikult): Muutke kurssi kümme kraadi lõuna suunas, et vältida kokkupõrget.“ Kapten (vihaselt, ärritatult): „Te räägite Tema Majesteedi sõjalaevaga Blank, kuningliku mereväe suuruselt teise alusega, mida saadavad kaks hävitajat, kaks ristlejat ja loendamatu hulk abialuseid. Nõuan, et muudaksite kohe kurssi kümme kraadi põhja suunas või vastutate tagajärgede eest ise.“ Takistus: „Siin majakas. Soovitan TEIL aega viitmata kurssi muuta.“ Alates ärkamisest kuni magamaminekuni on meil teiste inimestega kokku puutudes vaja teha valikuid: olla toetav ja lahke, teha koostööd, kritiseerida, jääda neutraalseks. Nagu laevakapteni ja majaka loos, leidub eluski alati neid, kelle tegevusviis provotseerib kuidagi reageerima: kolleeg, kes koosolekul sinu jutule vahele segab; hea tuttav, kes jõuab kokkulepitud kohtumisele pool tundi hiljem; õpilane, kes sinu jutu peale muigab ... Majakale käitumisvalikut ette kirjutada ei saa, küll aga saad otsustada oma vastamisvalikute üle. Kui sa ei pööra oma käitumisele tähelepanu, kipud rakendama mõnda "automaatvarianti", näiteks teisele „samaga vastamist“ või „paikapanemistaktikat“, et näidata ja tõestada – olen enamat, targem, parem, mul on rohkem õigus, kui sellel „teisel tüübil“. Sind võivad lõksu püüda „tema alustas ja käitus vastikult“ ja „ta on ise süüdi“ - lood, mis hoiavad sind kinni ega lase näha teistsuguseid võimalusi. Lood toimivad ennasttoitvate ennustustena. Nende lummusest pääsemine algab lugude teadvustamisest. Saad teadlikuks, kuidas sinu põhjendused, eeldused ja hinnangud mõjutavad tegevusi. Teadvustad, mis juhtub suhtega siis, kui lased mõistuses ringlevatel eelarvamustel ja lugudel oma tegevust dikteerida. Märkad valikut: saad juhinduda oma sisemisest väärtuskompassist ja neile toetudes kasutada tõhusalt kõiki olemasolevaid oskusi. Suhete teadlikkus on fookuses 18. oktoobril 2018 algava koolituse „Ennastvaldav õpetaja / koolitaja“ kolmandal koolituspäeval. Suhted on muutumises ja arenemises. Suhteid luuakse iga päev. Küsimused, millele mõelda:
2 Comments
Ave Eero  Kes ei tunne sõnade võimu, see ei tunne ka inimeste võimu. /Konfutsius/ Seisavad kaks jumalasulast teepervel sildiga: „Lõpp on ligidal! Mõtle järele ja pöördu sinna, kust tulid, kuni pole hilja!“ Läheneb auto, peatub korraks, seest karjutakse midagi usuhulludest ning antakse järsult gaasi. Hetk hiljem kostub vali pidurikrigin ning sulpsatus ... Seepeale mainib üks seisjatest teisele: „Kuule, äkki peaks suuremalt ja lühemalt kirjutama?! Näiteks, et „Sild on katki“...?“ Millal oled sina kogenud keele väge? Keeleteadlikkus tähendab, et teadvustad endale valitud keelekasutuse mõju iseendale ja teistele. Oled teadlik sõnade taga olevast kavatsusest. Otsustad, mida ja kuidas öelda. Rakendad eneseväljendamisel mõistmist ja empaatiat. Keeleteadlikuna saad aru, et sõnad kustutavad, moonutavad ja üldistavad ning üksnes kirjeldavad, mismoodi sa tegelikkust tõlgendad. Sõnad ei anna kunagi täpselt edasi seda, mis on. Sa ei hüppa liiga kiirelt järelduste juurde teades, et sinu kuuldu või loetu on sinu filtreeritud sõnum. Kui tunned ära keeles toimuvad protsessid ja taipad, et sõnadel on inimeste jaoks erinev tähendus, siis saad muuta edastatavad sõnumid täpsemaks, kergemini mõistetavaks ja vastuvõetavaks. Saad ka iseeendaga tõhusamalt suhelda ehk mõelda. Kui teadlik oled mõjust, mille sõnad su elus valla päästavad? Kas tead, millised sõnad sind tugevdavad ja elavdavad? Millised sõnad aga muudavad jõuetuks ja muserdavad sind? Sõnad, mida mõtlemiseks kasutad, aitavad sul sisemiselt kasvada või takistavad kasvamist. Valitud sõna on kui pitsat, mis kinnitab tähelepanu teatud tõlgendusele ja võimendab kogemuse ühte tahku. Seda, mis sõna on ja mida sõna teeb, kogesin hiljuti nähes sotsiaalmeedias pilti inimesest, kelle T-särki kaunistas kiri: „Helgeltnägija“. Heitsin sildile vaid ühe pilgu. Hiljem teiste tegemiste juures, tabasin end korraga mõttelt: „Kui täpne kirjeldus selle inimese kohta“. Olin särgikandjaga vaid põgusalt kokku puutunud, ent nähtud sõna mõjul tegelesin alateadlikult oma peas sildi paikapidavust kinnitavate tõendite otsimisega. Ja kes otsib, see leiab. Nii süvenes meenunud kogemuskildude põhjal minugi veendumus, et tegu on helge loomuga inimesega. Õnneks kasulik veendumus. Tasub hoolikalt valida, milliste sõnadega mõttes teisi iseloomustad. See mõjutab edaspidi sinu ja nende suhteid. Niipea, kui oled kellelegi mingi kindla väljendi või sõna omistanud, kujuneb sul selle isiku suhtes hoiak, ootused ja kaasnevad emotsioonid. Sõnade ja keele mõju hindamisel ei tasu takerduda kategooriatesse „õige“ või „vale“, pigem tuleb mõista valitud sõnade „kasulikkust“ või „piiravust“. Mõjuvõimsad tähelepanusuunajad ja –hoidjad on küsimused. Muutes mõttes endale esitatavate küsimuste hulka ja kvaliteeti, võid muuta oma elu. Tänapäevane psühholingvistiline analüüs väidab, et teistega suhtlemisel on keele peamine funktsioon mõjustada, mitte üksnes väljendada või kirjeldada. Keel on vahend, millega annad edasi enda arusaama reaalsusest ja paned kuulaja enda arusaama jagama või vähemalt sellega kooskõlas tegutsema. Kui ütled või kirjutad midagi, siis teine inimene tõlgendab sinu sõnu läbi oma mentaalsete filtrite, kustutades, moonutades ja üldistades. Võib juhtuda, et teine tõlgendab sinu kirjutatut või öeldut teistsugusel viisil. Teise jaoks on sõnumiks tema tõlgendus sinu sõnumist. Mõnikord jõuab sinu kavatsetud sõnum tõrgeteta kohale. Teinekord on see sõnum, mida tahtsid edastada ja sõnum, mis kohale jõudis väga erinevad. Teadvustades eneseväljenduse mõju, saad oma sõnumit korrigeerida.  Väikestel sõnadel võib olla suur vägi. Sotsiaalpsühholoog Robert Cialdini kirjeldab Inglismaa kuninganna Elizabeth I näite varal, kuidas teadlikult valitud üleminekusõnad - „kuid“, „aga“ või „ometi“ – toimivad kuulajate tähelepanu suunajatena kõneleja nõrkustelt tema tugevustele. Kuninganna Elizabeth I kasutas seda võtet oma valitsemisaja kahe kõige kuulsama kõne mõju suurendamiseks. Esimest neist 1588.a. Tilburys, kui ta Hispaania oodatava mereinvasiooni vastu kokku kogutud vägede poole pöördudes hajutas sõdurite mure, et naisena ei tule ta lahinguraskustega toime: „Tean, et mul on nõrga ja kaitsetu naise keha, kuid mul on kuninga süda, kusjuures Inglismaa kuninga süda!“
13 aastat hiljem kasutas Elizabeth seda jälle oma viimases formaalses pöördumises parlamendiliikmete poole, kellest paljud umbusaldasid teda: „Ning kuigi sellel troonil on istunud, ja võib-olla saab istuma palju vägevamaid ja targemaid printse, pole teil ometi kunagi olnud ega saa olema ühtegi, kes armastab teid rohkem.“ Keele väge on oma katsetes uurinud ka Harvardi sotsiaalpsühholoog Ellen Langer. Katsealustel tuli raamatukogus koopiamasinat kasutada soovivate tudengite pikas järjekorras ettepoole pääseda. Küsimus: „Vabandage, mul on 5 lehte. Kas ma võin kasutada Xeroxi masinat, sest mul on kiire?“, oli 94% juhtudel edukas. Kui katsealune esitas sarnase pöördumise: „Vabandage, mul on 5 lehte. Kas ma võin Xeroxi masinat kasutada?“, sai antud palve vaid 60% juhul positiivse vastuse. Tundus, et kahe lause erinevus seisnes veenvas põhjenduses „sest mul on kiire“. Kuid kolmas katsealune tõestas selle hüpoteesi paikapidamatust, esitades järjekorras ettesaamiseks küsimuse: „Vabandage, mul on 5 lehte. Kas ma võin Xeroxi masinat kasutada, sest ma pean koopiad tegema?“. Antud versioon sai 93% juhtudest positiivse vastuse, kuigi uut infot põhjenduses ei lisandunud. Võlusõnaks oli „sest“. Inimesed olid varmamad aitama ja teenet osutama, kuuldes mistahes põhjendust, millele viitas sõna „sest“. Stanfordi ülikooli professor Carol Dweck rõhutab tagasiside sõnastuse suurt mõju õppijate uskumustele ja õpikäitumisele. Üht sorti tagasisidega - „Tubli!“, „Sa oled nii nutikas!“ - toetad mõtteviisi, et saavutused on andekuse või juhuse tagajärg (kujundad - süvendad kinnistunud mõtteviisi), teisel juhul - „Sa tegid selle nimel tublisti tööd“, „Ma hindan sinu jõupingutusi - istusid pikki tunde keskendunult selle ülesande kallal pusides.“ – toetad edenemismõtteviisi, et soovitud tulemuseni viib pühendumine ja tehtud jõupingutused. Keele mõjujõu teadvustamine - selle märkamine, kuidas erinevad lausetüübid käivitavad mõtlemises erinevaid protsesse, kuhu valitud küsimus tähelepanu suunab, kuivõrd kasulikud või piiravad on valitud väljendid ja sõnad soovitud tulemusest lähtudes – on enesevaldamise oluline koostisosa. 18. oktoobril 2018 algava koolituse „Ennastvaldav õpetaja / koolitaja“ teisel koolituspäeval keskendume keeleteadlikkuse teemale. Ära nüüd mõtle rohkem keeleteadlikkuse peale. Kas märkad, mis toimub sinu peas seda lauset lugedes? Millist mõju koged? Ave Eero  Ühes vene vanasõnas öeldakse: „Kui teaks kuhu kukud, küll viiks heinu alla“. Eneseteadlikkus on sobiv heinasülem elu määramatute ja pidevallt muutuvate tingimustega olukordade all. Enesevaldamine vähendab provotseeritavust väliste asjaolude poolt. Tuled iseenda mõtete ja tunnetega toime, oled ühenduses oma väärtustega, suudad teadlikult valida, kuidas tegutseda ning oma meeleolu ja energiataset reguleerida. Leiad võimalusi just nendes tingimustes, mis parasjagu on. Ja seda saab õppida, nagu kõike muudki siin elus.
Kiire elu, palju täitmistvajavaid ülesandeid, pingest laetud suhtlemissituatsioonid, ootamatult üleskerkivad asjaolud, pidevad muutused – need on olukorrad, mis provotseerivad teatud viisil käituma. Meie igapäevane reaalsus, kas pole? Iseäranis siis, kui juhtud tegutsema õpetaja või koolitaja põnevas ametis. Enesevaldamisoskus aitab elada ja töötada nii, et ehmatavad, kurvastad või närviajavad sündmused ei muserda sind, vaid sa suudad säilitada isikliku mõjujõu, energia ja oma jõuvarude kättesaadavuse, jääda keskendunuks ning toimida kooskõlas väärtustega ka kõige keerulisemates situatsioonides ning pingete möllus. Kasu sulle endale on suurem eneseusaldus ja tugevam vaimne tervis. Teistele, kellega kokku puutud – sinu õpilased, koolitustel osalejad, kolleegid, sõbrad ja lähedased - suudad aga enamat pakkuda. Mida rohkem ennast valdad ja sisemiselt arened, seda enam tahad ja sul on, mida endast anda. Mingi oskuse sihipärasel kasvatamisel võib olla abi „alustõukest“. Sellise tõuke ja toe pakkumiseks kavandasime hea kolleeg Viive Einfeldtiga 3-päevase koolituse „Ennastvaldav õpetaja / koolitaja“, millega alustame 18. oktoobril 2018 Tallinnas konverentsikeskuses Bliss. Esimesel koolituspäeval keskendume eneseteadlikkusele. Eneseteadlikkus on teadlikkus enda sees toimuvast: oma mõtetest, eeldustest, eelarvamustest, hinnangutest, uskumustest, emotsioonidest, kehaaistingutest, impulssidest, sisemistest „päästikutest“. Eneseteadlikkus sisaldab selgust oma väärtustest – milline inimene sa antud olukorras tahad olla ja milliseid väärtusi järgides langetad otsuse edasise tegutsemisstrateegia osas. Eneseteadlikkuse sügavus mõjutab seda, milline on sinu üks olulisemaid suhteid elus – suhe iseendaga. Teadlikkus endast ei tule kohe ja täielikult, seda on vaja palju kordi väikeste sammudena harjutada. Lubada endal kasvada ja areneda. Vähese eneseteadlikkuse puhul on elul (õpilastel, kolleegidel, sugulastel ... ) lihtne lüüa sul „jalgu alt“. Piisab väikesest ebamugavusestki nagu alljärgnevas näites. Liisa istus Kristi ja Margusega koosolekuruumis, oodates koosoleku algust ning tundis, kuidas tal rinnus pigistab, süda taob ja ta on täiesti närvis. Ta peas jooksid mõtted: „Kuidas ma räägin sellest probleemist nii, et Kristi ei vihastaks?“, „Aga mis siis, kui minu jutt teeb asja hoopis hullemaks?“, „Kindlasti kõik näevad, kui närvis ma olen.“, „Ma võin jääda täiesti üksi, pärast minu juttu ei taha keegi enam minuga tegemist teha.“. Liisa ärevus muudkui kasvas. Ta püüdis seda varjata ja end maha rahustada laua all käsi muljudes ja Margusega tühjast-tähjast rääkides. Liisa on täielikult oma mõtete ja tunnete „konksu otsas“. Endaga toimuvat teadvustamata ei suuda ta „pidurit vajutada“, et valida valida väärtuspõhine olukorrale vastamise viis. Probleemiks pole mitte Liisa mõtted või tunded, need on igas olukorras täiesti loomulik nähtus, mille esilekerkimist ei saa kuidagi takistada. Kannatusi tekitab hoopis Liisa reageering mõtetele ja tunnetele, ehk teisisõnu Liisa suhe oma mõtete ja tunnetega. Ta võtab oma mõtteid ja tõlgendusi olukorrast kui tõde, mitte kui mööduvat nähtust ja reageerib oma ennastpingestavatele mõtetele („Mis siis saab, kui ...“), mitte tegelikule olukorrale (istume siin kolmekesi ja ootame teiste saabumist). Valulikud emotsioonid ja ebamugavad mõtted on teatud eluolukordades paratamatud. Ent seda, kuidas me valime neile mõtetele ja tunnetele vastata, saab ise reguleerida. Selleks vajamegi eneseteadlikkust, et „põlvini soos krokodillide keskel sumades ei läheks meelest, et sai tuldud sood kuivendama.“ Krokodillideks on üleskerkivad mõtted, emotsioonid, impulsid, mis haagivad kergesti oma konksu otsa ja ärgitavad „automaatpiloodil“ reageerima. Neuroteadlased selgitavad automaatpiloodile ülemineku kalduvust aju iidsete ellujäämismehhansmidega: aju kipub tõlgendama iga uudset olukorda potentsiaalselt ohtlikuna. Kunagi võimaldas selline negatiivsuskalduvus metsikus looduses paremini ellu jääda. Tänapäeval, otsese hädaohu puudumisel, toob see kaasa selle, et oleme väga varmad lülituma „võitle – põgene või tardu“-režiimile, kus kättesaadavaks vaid automaatsed reageeringud. Mida rohkem kordi oled midagi teinud, seda kiiremini see juhtub. Iga kordamisega muutuvad ajus neuroloogilised rajad laiemaks ja tugevamaks ning signaalile „ohtlik“ järgnev reageering toimub üha kiiremini. Freud uskus, et inimtegevuse liikumapanevateks jõududeks on instinktid ja tungid. Ent Austria psühhiaater Victor Frankl jõudis koonduslaagris kogetu põhjal järeldusele, et inimtegevuse käivitavateks jõududeks on sügav soov otsida tähendust ja eesmärki: „Stiimuli ja vastuse vahel on ruum. Selles ruumis asub meie vägi valida oma vastus. Meie vastuses seisneb meie kasvamine ja vabadus.“ Neuroteaduse tänapäevaste avastuste valguses teame, et ajus toimivad erinevad närvivõrgustikud, mis vastutavad erinevate tegevuste eest. Kuna aju on neuroplastiline ja vormib iga päev oma närvivõrgustikke ümber, siis kõik, millega tegeled, tugevdab tegevusele vastavaid võrgustikke. Mida rohkem endas toimuva teadvustamisele ja teadlike vastuste valimisele tähelepanu pöörad, seda vilunumaks muutud. Liisal oleks kindlasti abi eneseteadlikkuse kasvatamisest. Pikas perspektiivis, täisväärtusliku ja tähendusrikka elu elamise kontekstis, tasub see kindlasti ära. Millest sinul võiks abi olla? Sa võid oma elu ja töö pingelistes olukordades kasutada enda suhtes samasugust uudishimulikult avatud vaatleja hoiakut, nagu rakendasid Liisa lugu uurides. Märka, millised mõtted on su peas, milliseid emotsioone selles hetkes koged ja kuidas need mõtted-emotsioonid ärgitavad sind reageerima. Oma mõtteid ei saa alati usaldada, sest mõnikord võivad need viia sind täiesti vales suunas. Nobeli preemia saanud teadlane Daniel Kahneman tõestas oma uurimistöös, et mõtlemine on igal juhul „kaldus“. Küsimus on selles, kuhu poole ta sind kallutab – kas täisväärtusliku ja tähendusrikka elu suunas või kannatusterohke ja trööstitu elu suunas. Too mängu oma väärtused, tuleta meelde, milline inimene tahad selles olukorras olla. Tee väärtuste põhjal teadlik otsus, kuidas edasi toimid. Ühes vene vanasõnas öeldakse: „Kui teaks kuhu kukud, küll viiks heinu alla“. Eneseteadlikkus on sobiv heinasülem elu määramatute ja pidevalt muutuvate tingimustega olukordade all. |
RSS Feed