ÕPPEPROTSESSI LÄBIVIIMINE
Koolitus on protsess, mis põhineb koostööl. Koolitaja põhiline vastutus on sellise konteksti loomine, milles inimestel on kerge õppida. Õppeprotsessi läbiviimisel on koolitaja tegevuse keskne eesmärk koolitusel osalejate õppimise toetamine.
Täiskasvanud õppija on ennastjuhtiv õppija, see tähendab, et teda iseloomustab iseseisvus, initsiatiiv ja soov osaleda oma õppe eesmärgistamises, usk oma võimekusse olla edukas, sisemine motivatsioon, tarve kohe rakendada õpitut, kohanemisvõime ja vastutustunne.
Inimesed õpivad paremini, kui:
Koolitatavaid saab koolituslainele häälestada juba enne koolituse algust, paludes neil mõtiskleda eesootava koolitusega seonduvatele küsimustele, mis edastatakse koolituskutses. Koolituskutsega saab tutvuda SIIN.
Koolituse alguses on äärmiselt oluline toetada osalejates turvatunde tekkimist. Koolitaja saab mudeliks olles luua heakskiidu ja usalduse atmosfääri ning kujundada koolituse kultuuri reeglite kaudu, mida ta eeskujuna loob. Turvatunde tekkele aitavad kaasa omavaheliseks tutvumiseks ja kokkulepeteks võetud aeg, toetav ja soe suhtumine, julgustamine ja positiivne tagasiside. Kui osalejad tunnevad end piisavalt turvaliselt, saab koolitaja mõõdukate väljakutsete andmisega (mõtlema panemine, küsimuste esitamine, ülesannete, materjalide ja harjutuste andmine) viia osalejad pingutustsooni, kus toimub õppimine.
Koolitusel õppimiseks sobiva keskkonna loomisel on kindlasti vaja arvestada:
ÕPPEMEETODID
Õppemeetodid on õppimise ja õpetamise koostöised viisid. Need on vahendiks, mille abil koolitaja loob õpikeskkonna, milles osalejad saavad mitmesuguseid kogemusi, mis aitavad neil õpiväljundeid saavutada. Õppemeetodite valikul lähtutakse õpiväljunditest. Näiteks kui eesmärgiks on „analüüsib igapäevaelus ja töös ettetulevaid pingeolukordi“, siis sobib õppemeetodiks juhtumite analüüs, rühmaarutelu, paarisarutelu. Kui õpiväljundiks on „kirjeldab näidete abil edenemis- ja kinnistunud mõtteviisi avaldumisvorme“, siis sobib õppemeetodina kogemuslugude jutustamine.
Suurbritannia täiskasvanuhariduse uurija Alan Rogers on uurinud seoseid koolitusel osaleja aktiivsuse ja õppimise efektiivsuse vahel – kõige tulemuslikum on õppimisprotsess, kui koolitusel kasutatakse õppijat aktiviseerivaid õppemeetodeid. Parimad õppemeetodid on need, mille puhul õppijad on kaasatud ja püsivad aktiivsena. Seetõttu kasutatakse koolitusel valdavalt erinevaid aktiivõppe meetodeid.
Sobivalt valitud õppemeetodid arendavad ka elus vajalikke võtmepädevusi ehk ülekantavaid oskusi nagu analüüsioskus, selge eneseväljendamise oskus jt sotsiaalsed oskused, koostöövõime.
Õppeprotsessi ülesehitusest lähtuvad õppemeetodid, mida koolitusel kasutatakse:
ÕPPEPROTSESSI JUHTIMINE KOOLITUSEL
Mistahes efektiivne protsessi juhtimine koolitusel (õpiprotsess, grupiprotsess või isiksusliku kasvu protsess) eeldab koolitajalt oskust vaadelda ja kuulata tõlgendamata.
Õppeprotsessi juhtimisel tegutseb koolitaja paralleelselt kahel suunal:
GRUPIPROTSESSIDE JUHTIMINE KOOLITUSEL
Koolitajal on oluline lähtuda tegevuste valikul ka grupi arengufaasidest.
ISIKSUSLIKU KASVU PROTSESSIDE JUHTIMINE KOOLITUSEL
Koolitajal tuleb märgata kõigi osalejate ja isiksuslikku arengut, tegelda õppimist ja arengut toetava keskkonna loomisega ning osalejate motivatsiooni toetamisega.
Koolitusel osalejate isiksuslikku kasvu toetamise üheks vahendiks on koolitaja poolt koolituse käigus antav tagasiside osalejatele. Tagasiside on edasiviiv siis, kui ta täidab oma eesmärki – aitab õppijal oma õppimisega edasi minna ja areneda.
Edasiviiv tagasiside on:
KOOLITUSE HINDAMINE
Koolituse hindamine toimub järjepidevalt koolituse käigus ja koolituse lõpus.
Koolituse käigus toimuva järjepidev hindamise eesmärk on: saada koolitusel osalejatelt tagasisidet ning paindlikult koolitusprotsessi kohandada vastavalt olukorrale. Hinnata saab osalejate seisundit, koolituse protsessi ja õpitulemusi. Koolituse käigus toimuva hindamise peamisteks vahenditeks koolitaja jaoks on jälgimine, märkamine ja küsimuste esitamine.
Küsimuste esitamine võimaldab koolitajal mitte ainult õpitut hinnata, vaid seda süvendada – üle korrata, seostada, kanda üle igapäevaellu, eristada olulist ja üldistada. Näiteks: „Mis oli sinu jaoks päeva esimeses pooles kõige olulisem?“, „Milline oli sinu peamine õppetund?“, „Kuidas sa selgitaksid kolleegile, keda siin pole, mis on siiani toimunud?“
Koolitusel osalejate küsimused on koolitajale tagasisideks sellest, mis toimub. Küsimus räägib midagi küsijast ja ka rühmast tervikuna. Iga küsimus sisaldab arvamust või väidet ja räägib midagi küsijast. Koolitajale võib küsimus teada anda:
Koolituse lõpus toimuva hindamise eesmärgid on:
Õpitulemuste hindamiseks koolituse lõpus saab kasutada näiteks EKSAMIT kolmes väikeses grupis: üks grupp koostab küsimused teisele grupile koolitusel õpitu teema I analüüsiks; teine grupp koolitusel õpitu teema II analüüsiks ja kolmas grupp koolitusel õpitu teema III analüüsiks. Iga grupp koostab neli küsimust. Esimene grupp vastab teise grupi koostatud küsimustele, teine grupp vastab kolmanda grupi koostatud küsimustele ja kolmas grupp vastab esimese grupi koostatud küsimustele. Peale vastuste ärakuulamist küsimused koostanud grupp annab vastajatele edasisidet.
KOOLITUSE KOKKUVÕTE JA LÕPETAMINE
Koolituse võib kokku võtta sel viisil, et igal osalejal palutakse ühe sõna või lausega teha koolitusest kokkuvõte. Kui koolitus on keskendunud mingile kindlale oskusele, näiteks enesejuhtimisele, siis võib iga osaleja lõpetada lause: "Enesejuhtimine on nagu …".
Elukestva õppe mõtteviisist lähtudes on kõige olulisemaks eesmärgiks õppimistahte ja õppimisoskuste omandamine. Nendega on igaühel võimalik vajadusel ka iseseisvalt edasi õppida. Koolituse lõppu sobib hästi ka näiteks osalejate endi poolt kavandatud edasiste sammude jagamine (näitega saad tutvuda SIIN) või endale võetud arenguülesannete tutvustamine. Kindlasti on asjakohane osalejate õpitahte ja –oskuste tunnustamine.
Sharon L. Bowman soovitab oma koolitusprogrammi 4 C mudelis - Concepts (uus info),
Concrete Practice (praktiseerimine), Conclusion (järeldused), Connections (seosed) -koolituse lõpuks lühikest tegevust, mis lõpetab koolituse positiivsete emotsioonide ning kõrge energiatasemega.
Allikas: Bowperson Publishing & Training, Inc. Sharon L.Bowman. www.Bowperson.com © 2008, 2011
Energetiseeriva lõpurituaalina saab koolitustel kasutada näiteks „rändavat ümbrikut“: iga osaleja saab ümbriku, millele ta kirjutab oma nime. Ümbrik lastakse ringi liikuma ja iga koolitusgrupi liige kirjutab ümbrikus olevale paberilehele, mida ta selle inimese juures koolitusel kõige enam hindas ja kingib omalt poolt ühe hea soovi edaspidiseks.
Täiskasvanud õppija on ennastjuhtiv õppija, see tähendab, et teda iseloomustab iseseisvus, initsiatiiv ja soov osaleda oma õppe eesmärgistamises, usk oma võimekusse olla edukas, sisemine motivatsioon, tarve kohe rakendada õpitut, kohanemisvõime ja vastutustunne.
Inimesed õpivad paremini, kui:
- tunnevad end turvaliselt
- omavad eesmärke, mille püstitamisel on ise osalenud
- on arvestatud nende vajadusi (sh olla osalejana respekteeritud)
- nad on aktiivselt seotud protsessiga
- käsitletav haakub nende endi kogemustega
- nad saavad pidevalt tagasisidet oma tulemuste kohta.
Koolitatavaid saab koolituslainele häälestada juba enne koolituse algust, paludes neil mõtiskleda eesootava koolitusega seonduvatele küsimustele, mis edastatakse koolituskutses. Koolituskutsega saab tutvuda SIIN.
Koolituse alguses on äärmiselt oluline toetada osalejates turvatunde tekkimist. Koolitaja saab mudeliks olles luua heakskiidu ja usalduse atmosfääri ning kujundada koolituse kultuuri reeglite kaudu, mida ta eeskujuna loob. Turvatunde tekkele aitavad kaasa omavaheliseks tutvumiseks ja kokkulepeteks võetud aeg, toetav ja soe suhtumine, julgustamine ja positiivne tagasiside. Kui osalejad tunnevad end piisavalt turvaliselt, saab koolitaja mõõdukate väljakutsete andmisega (mõtlema panemine, küsimuste esitamine, ülesannete, materjalide ja harjutuste andmine) viia osalejad pingutustsooni, kus toimub õppimine.
Koolitusel õppimiseks sobiva keskkonna loomisel on kindlasti vaja arvestada:
- füüsiliste teguritega – et kõik koolitatavad kuulevad, mida peab kuulma; näevad, mida on vaja näha; saavad teha, mida on vaja teha (ruumipaigutus, tehnika, võimalikud segajad, õppematerjalid ja visuaalsed abivahendid).
- ajakasutusega seonduvate teguritega – koolituspäeva planeerimine inimeste töövõimet arvestades, piisav ajavaru aruteludeks, küsimustele vastamiseks, huvitavate kõrvalteemade ja virgutusharjutuste tarbeks, kokkulepitud kellaaegadest kinnipidamine.
- sotsiaalsete teguritega (sh grupiprotsessidega) – grupi suuruse ja koosseisuga arvestamine, õppeprotsessi toetavate käitumiskokkulepete sõlmimine, grupi arengufaasist (sõltuvusfaas, konfliktifaas, eraldumisfaas, koostööfaas, lahkumisfaas) lähtuvate protsesside arvestamine.
- Iga osaleja tutvustab iseennast ja oma eesmärke 1 minuti jooksul.
- Osalejad tutvustavad ennast ja oma eesmärke väikestes gruppides 5 minuti jooksul; suures grupis kokkuvõte.
- Suures grupis: “Ootused ja hirmud”.
- Eesmärkide väljaselgitamine soojendusharjutuste käigus.
- Koolituse oodatava tulemuse ja tulemuse kriteeriumite mõtestamine enda jaoks ja mõtestatu kirjapanek. Näitega saad tutvuda SIIN.
ÕPPEMEETODID
Õppemeetodid on õppimise ja õpetamise koostöised viisid. Need on vahendiks, mille abil koolitaja loob õpikeskkonna, milles osalejad saavad mitmesuguseid kogemusi, mis aitavad neil õpiväljundeid saavutada. Õppemeetodite valikul lähtutakse õpiväljunditest. Näiteks kui eesmärgiks on „analüüsib igapäevaelus ja töös ettetulevaid pingeolukordi“, siis sobib õppemeetodiks juhtumite analüüs, rühmaarutelu, paarisarutelu. Kui õpiväljundiks on „kirjeldab näidete abil edenemis- ja kinnistunud mõtteviisi avaldumisvorme“, siis sobib õppemeetodina kogemuslugude jutustamine.
Suurbritannia täiskasvanuhariduse uurija Alan Rogers on uurinud seoseid koolitusel osaleja aktiivsuse ja õppimise efektiivsuse vahel – kõige tulemuslikum on õppimisprotsess, kui koolitusel kasutatakse õppijat aktiviseerivaid õppemeetodeid. Parimad õppemeetodid on need, mille puhul õppijad on kaasatud ja püsivad aktiivsena. Seetõttu kasutatakse koolitusel valdavalt erinevaid aktiivõppe meetodeid.
Sobivalt valitud õppemeetodid arendavad ka elus vajalikke võtmepädevusi ehk ülekantavaid oskusi nagu analüüsioskus, selge eneseväljendamise oskus jt sotsiaalsed oskused, koostöövõime.
Õppeprotsessi ülesehitusest lähtuvad õppemeetodid, mida koolitusel kasutatakse:
- Meetodid õppimise eesmärgistamiseks:
- Meetodid õpikeskkonna loomiseks ja koolitusel osalejate häälestamiseks:
- Meetodid eelteadmiste meenutamiseks:
- Meetodid uue materjaliga tutvumiseks:
- Meetodid õpitu reflekteerimiseks, kordamiseks ja kinnistamiseks (eesmärgiks õppijate isiklik ja emotsionaalne suhe õpitusse ning tahtmine seda rakendada või iseseisvalt edasi uurida): eneseanalüüs, poolt ja vastu argumendid, telegramm, kiri iseendale, lausete lõpetamine, mõistekaart, rühmaarutelud, „peatan-jätkan-alustan“ tööleht, õppemängud, „kuldvillak“.
- Meetodid õpitulemuste hindamiseks:
- Iseseisev töö (koolituspäevade vahelisel perioodil või koolituse käigus):
ÕPPEPROTSESSI JUHTIMINE KOOLITUSEL
Mistahes efektiivne protsessi juhtimine koolitusel (õpiprotsess, grupiprotsess või isiksusliku kasvu protsess) eeldab koolitajalt oskust vaadelda ja kuulata tõlgendamata.
Õppeprotsessi juhtimisel tegutseb koolitaja paralleelselt kahel suunal:
- koolituse läbiviimisega seonduvad tegevused: eesmärkide püstitamine, tegevusprotseduuride ja arutletavate teemade määratlemine, informatsiooni genereerimine ja töötlemine, otsuste tegemine grupis jne.
- õppimist toetavad tegevused: õppimist soodustava keskkonna, sh sobiva meeleolu kujundamine, avatuse, vastastikuse mõistmise ja lugupidamise kujundamine, pühendumise ja koostöö tagamine ühise ülesande täitmiseks, konfliktide reguleerimine, tagasiside andmine jne.
GRUPIPROTSESSIDE JUHTIMINE KOOLITUSEL
Koolitajal on oluline lähtuda tegevuste valikul ka grupi arengufaasidest.
- Sõltuvusfaas: omavaheline tutvumine ja kogemuste jagamine, avatud õhkkonna loomine, omavahelist suhtlemist puudutavate kokkulepete sõlmimine (nt konfidentsiaalsuslepe – isiklikud näited jäävad koolitusruumi seinte vahele; mobiiltelefoni väljalülitamise lepe; vaheaegadelt tagasituleku kellaaegadest kinnipidamise lepe jmt), koolituse eesmärkide, ülesehituse ja meetodite tutvustamine, osalejate õpivajaduste hindamine ja sellest tulenevalt õpieesmärkide kohandamine, õppimiskokkuleppe määratlemine ja eesmärkide arusaadavuse ületäpsustamine.
- Konfliktifaas: grupis toimuva reflekteerimine ja tagasiside andmine, küsimuste esitamise ja seisukohtade väljendamise ergutamine, kriitika suunamine inimeselt käitumisele, selle jälgimine, et iga tegevusega seonduvad eesmärgid ja protseduurid oleksid kõigile selged ja arusaadavad, nn „sponsori“ rolli rakendamine – osalejate eneseusalduse toetamine.
- Eraldumisfaas: selliste koolitusmeetodite valimine, mis soodustavad koostöö tekkimist (rühmatööd, grupiarutelud), vähene koolitajapoolne sekkumine, eesmärgifookuse hoidmine, grupikokkulepete uuendamine
- Koostööfaas: koolitaja võtab suunaja (mitte juhi) rolli, väljakutsete loomine, ülesannete varieerimine, osalejatele erinevates kooslustes töötamise võimaluste pakkumine, avatuse ja huumori toetamine, tunnustuse jagamine.
- Lahkumisfaas: emotsioonide väljendamise julgustamine, õpitu igapäevaelus rakendamise julgustamine, elukestva õppimise-arenemise õhutamine.
ISIKSUSLIKU KASVU PROTSESSIDE JUHTIMINE KOOLITUSEL
Koolitajal tuleb märgata kõigi osalejate ja isiksuslikku arengut, tegelda õppimist ja arengut toetava keskkonna loomisega ning osalejate motivatsiooni toetamisega.
Koolitusel osalejate isiksuslikku kasvu toetamise üheks vahendiks on koolitaja poolt koolituse käigus antav tagasiside osalejatele. Tagasiside on edasiviiv siis, kui ta täidab oma eesmärki – aitab õppijal oma õppimisega edasi minna ja areneda.
Edasiviiv tagasiside on:
- seotud seatud eesmärkidega
- keskendunud tagasiside saaja tugevatele külgedele
- õigeaegne (võimalusel ka kohene)
- personaalne
- fokusseeritud (parajalt detailne)
- kirjeldav, mõistetav (arusaadav)
- suunatud tegevusele/sooritusele, mitte isiksusele
KOOLITUSE HINDAMINE
Koolituse hindamine toimub järjepidevalt koolituse käigus ja koolituse lõpus.
Koolituse käigus toimuva järjepidev hindamise eesmärk on: saada koolitusel osalejatelt tagasisidet ning paindlikult koolitusprotsessi kohandada vastavalt olukorrale. Hinnata saab osalejate seisundit, koolituse protsessi ja õpitulemusi. Koolituse käigus toimuva hindamise peamisteks vahenditeks koolitaja jaoks on jälgimine, märkamine ja küsimuste esitamine.
Küsimuste esitamine võimaldab koolitajal mitte ainult õpitut hinnata, vaid seda süvendada – üle korrata, seostada, kanda üle igapäevaellu, eristada olulist ja üldistada. Näiteks: „Mis oli sinu jaoks päeva esimeses pooles kõige olulisem?“, „Milline oli sinu peamine õppetund?“, „Kuidas sa selgitaksid kolleegile, keda siin pole, mis on siiani toimunud?“
Koolitusel osalejate küsimused on koolitajale tagasisideks sellest, mis toimub. Küsimus räägib midagi küsijast ja ka rühmast tervikuna. Iga küsimus sisaldab arvamust või väidet ja räägib midagi küsijast. Koolitajale võib küsimus teada anda:
- et küsija osaleb koolituses
- kuidas teema on küsijat puudutanud
- mis on küsijale oluline
- millisest maailmapildist küsija lähtub
- millist käitumisharjumust küsimus väljendab
- mis on kogu rühmale just praegu oluline
- millised osalejaid grupis on (ebakindlad, innustunud, ükskõiksed, vastuseisvad, kõiketeadvad jne)
Koolituse lõpus toimuva hindamise eesmärgid on:
- Vaadata objektiivselt koolitusele tagasi. Märgata, mis läks hästi ja mida võiks järgmisel koolitusel paremini teha.
- Teada saada koolitusel osalejate mõtteid koolitusest. Koolitusel osalejate tagasiside annab koolitajale olulise kirjelduse toimunust.
- Hinnata õpitulemuste saavutamist.
Õpitulemuste hindamiseks koolituse lõpus saab kasutada näiteks EKSAMIT kolmes väikeses grupis: üks grupp koostab küsimused teisele grupile koolitusel õpitu teema I analüüsiks; teine grupp koolitusel õpitu teema II analüüsiks ja kolmas grupp koolitusel õpitu teema III analüüsiks. Iga grupp koostab neli küsimust. Esimene grupp vastab teise grupi koostatud küsimustele, teine grupp vastab kolmanda grupi koostatud küsimustele ja kolmas grupp vastab esimese grupi koostatud küsimustele. Peale vastuste ärakuulamist küsimused koostanud grupp annab vastajatele edasisidet.
KOOLITUSE KOKKUVÕTE JA LÕPETAMINE
Koolituse võib kokku võtta sel viisil, et igal osalejal palutakse ühe sõna või lausega teha koolitusest kokkuvõte. Kui koolitus on keskendunud mingile kindlale oskusele, näiteks enesejuhtimisele, siis võib iga osaleja lõpetada lause: "Enesejuhtimine on nagu …".
Elukestva õppe mõtteviisist lähtudes on kõige olulisemaks eesmärgiks õppimistahte ja õppimisoskuste omandamine. Nendega on igaühel võimalik vajadusel ka iseseisvalt edasi õppida. Koolituse lõppu sobib hästi ka näiteks osalejate endi poolt kavandatud edasiste sammude jagamine (näitega saad tutvuda SIIN) või endale võetud arenguülesannete tutvustamine. Kindlasti on asjakohane osalejate õpitahte ja –oskuste tunnustamine.
Sharon L. Bowman soovitab oma koolitusprogrammi 4 C mudelis - Concepts (uus info),
Concrete Practice (praktiseerimine), Conclusion (järeldused), Connections (seosed) -koolituse lõpuks lühikest tegevust, mis lõpetab koolituse positiivsete emotsioonide ning kõrge energiatasemega.
Allikas: Bowperson Publishing & Training, Inc. Sharon L.Bowman. www.Bowperson.com © 2008, 2011
Energetiseeriva lõpurituaalina saab koolitustel kasutada näiteks „rändavat ümbrikut“: iga osaleja saab ümbriku, millele ta kirjutab oma nime. Ümbrik lastakse ringi liikuma ja iga koolitusgrupi liige kirjutab ümbrikus olevale paberilehele, mida ta selle inimese juures koolitusel kõige enam hindas ja kingib omalt poolt ühe hea soovi edaspidiseks.