ÕPPEPROTSESSI ANALÜÜS JA HINDAMINE
Õppeprotsessi tulemuslikkuse hindamise kavandamine algab juba koolitusprogrammi ettevalmistamisel. Hindamise eesmärk on hinnata õpiväljundite saavutamist. Hindamismeetodi abil kirjeldatakse, kuidas koolitusel osaleja peab oma kompetentse demonstreerima. Hindamiskriteeriumite abil kirjeldatakse, millisele tasemele demonstreeritavad kompetentsid peavad vastama.
Näiteks:
Kui õpiväljundite omandamist on hinnatud ja osaleja need õpiväljundid saavutas, siis väljastatakse koolituse lõppedes osalejale tunnistus. Tunnistuse näitega saad tutvuda SIIN. Kui koolitusel õpiväljundeid ei hinnata, siis väljastatakse koolituse lõppedes osalejale tõend. Tõendi näitega saad tutvuda SIIN.
Koolituse käiku ja osalejatega toimuvat hinnatakse pidevalt koolituse jooksul. Jooksev hindamine sisaldab koolitusel osalejate seisundi, koolituse protsessi ja õpitulemuste jälgimist.
1-3-päevaste täienduskoolituste puhul kasutatakse õpiväljundite hindamisel jooksvat hindamist, enesehindamist, kaaslashindamist, grupiliikmete ja koolitaja tagasisidet.
Koolituse järgselt saab tellija kokkuvõtte toimunud koolitustest ja lepitakse kokku edasistes arendustegevustes.
Pikemate kursuste puhul analüüsitakse koolitusmoodulite vahepealsel ajal tehtud iseseisvat tööd ja õpitu rakendamist praktikas. Osalejad täidavad eneseanalüüsiküsimustiku või teevad sissekandeid refleksioonipäevikusse, iga koolitusmooduli alguses tuuakse välja peamised õppetunnid ja ilmnenud arenguvajadus.
Väljaõppeprogrammide puhul, NLP Praktiku, NLP Meisterpraktiku, NLP Koolitaja taseme väljaõppekursus ja NLP õpetaja koolitus, on kursuse lõpetamiseks vajalik kirjalik lõputöö või praktilise eksami sooritamine.
NLP Meisterpraktiku eksami ülesehitusega saad tutvuda SIIN ja hindamisjuhendiga SIIN.
Koolituse tulemuslikkuse hindamise ühele tuntumatest mudelitest pani 1959.a. aluse Donald L. Kirkpatrick.
Hindamismudel eeldab tagasiside kogumist neljal tasandil:
Koolituse lõppedes uuritakse eelkõige:
Tagasiside kogumiseks koolitusel osalejate reaktsioonidest ja õpiväljundite saavutamisest kasutatakse skaalavastustega küsimustikke, vabavastustega küsimustikke (skaalavastustest informatiivsemad) ja osalejate suulist tagasisidet. Küsimustikud koostatakse koolitusel osalejate keskselt.
Näide skaalavastustega küsimustikust:
Palun hinda skaalal 1 – 5 (1 - kesine; 5 – suurepärane) järgmisi väiteid:.
Näiteks:
Kui õpiväljundite omandamist on hinnatud ja osaleja need õpiväljundid saavutas, siis väljastatakse koolituse lõppedes osalejale tunnistus. Tunnistuse näitega saad tutvuda SIIN. Kui koolitusel õpiväljundeid ei hinnata, siis väljastatakse koolituse lõppedes osalejale tõend. Tõendi näitega saad tutvuda SIIN.
Koolituse käiku ja osalejatega toimuvat hinnatakse pidevalt koolituse jooksul. Jooksev hindamine sisaldab koolitusel osalejate seisundi, koolituse protsessi ja õpitulemuste jälgimist.
1-3-päevaste täienduskoolituste puhul kasutatakse õpiväljundite hindamisel jooksvat hindamist, enesehindamist, kaaslashindamist, grupiliikmete ja koolitaja tagasisidet.
Koolituse järgselt saab tellija kokkuvõtte toimunud koolitustest ja lepitakse kokku edasistes arendustegevustes.
Pikemate kursuste puhul analüüsitakse koolitusmoodulite vahepealsel ajal tehtud iseseisvat tööd ja õpitu rakendamist praktikas. Osalejad täidavad eneseanalüüsiküsimustiku või teevad sissekandeid refleksioonipäevikusse, iga koolitusmooduli alguses tuuakse välja peamised õppetunnid ja ilmnenud arenguvajadus.
Väljaõppeprogrammide puhul, NLP Praktiku, NLP Meisterpraktiku, NLP Koolitaja taseme väljaõppekursus ja NLP õpetaja koolitus, on kursuse lõpetamiseks vajalik kirjalik lõputöö või praktilise eksami sooritamine.
NLP Meisterpraktiku eksami ülesehitusega saad tutvuda SIIN ja hindamisjuhendiga SIIN.
Koolituse tulemuslikkuse hindamise ühele tuntumatest mudelitest pani 1959.a. aluse Donald L. Kirkpatrick.
Hindamismudel eeldab tagasiside kogumist neljal tasandil:
- reaktsioon – kuivõrd rahul on osalejad koolituse, koolitaja ja programmiga.
- õppimine – õpiväljundite saavutamine.
- kasutamine – kas ja kuidas rakendavad osalejad koolitusel omandatut praktikas.
- mõju ja tulemused – kuivõrd koolitus aitas organisatsioonis luua uusi väärtusi.
Koolituse lõppedes uuritakse eelkõige:
- Koolitatavate esmast emotsionaalset reaktsiooni koolitusele („hindamisratas“, kirjalik skaalavastustega rahuloluküsimustik, soovitusindeks);
- Õppimist ehk õpiväljundite saavutamist (harjutused-ülesanded, simulastiooniharjutused, juhtumianalüüsid koolitusel, enesehinnangu küsimustikud, intervjuud osalejatega).
Tagasiside kogumiseks koolitusel osalejate reaktsioonidest ja õpiväljundite saavutamisest kasutatakse skaalavastustega küsimustikke, vabavastustega küsimustikke (skaalavastustest informatiivsemad) ja osalejate suulist tagasisidet. Küsimustikud koostatakse koolitusel osalejate keskselt.
Näide skaalavastustega küsimustikust:
Palun hinda skaalal 1 – 5 (1 - kesine; 5 – suurepärane) järgmisi väiteid:.
Näide vabavastustega küsimustikust:
Mis toetas koolitusel sinu õppimist?
Mis takistas koolitusel sinu õppimist?
Kuidas hindad koolitaja tegevust?
Nimeta kolm asja, mida õppisid?
Mida õpitust kavatsed oma töös rakendada?
Kuidas sinu arvates saaks seda koolitust paremaks muuta?Kellele soovitaksid seda koolitust? Miks?
Mis toetas koolitusel sinu õppimist?
Mis takistas koolitusel sinu õppimist?
Kuidas hindad koolitaja tegevust?
Nimeta kolm asja, mida õppisid?
Mida õpitust kavatsed oma töös rakendada?
Kuidas sinu arvates saaks seda koolitust paremaks muuta?Kellele soovitaksid seda koolitust? Miks?
„Rätsepatööna“ valminud koolituse puhul antakse ülevaade koolituse tulemustest ja koolitajapoolsetest ettepanekutest edasisteks arendustegevusteks kas kirjalikult (kirjaliku kokkuvõttega koolituse tulemustest saad tutvuda SIIN) või suuliselt koolituse järelkohtumisel.
Kuna koolituse tulemuslikkuse hindamise üheks eesmärgiks on koolitusmetoodikate edasiarendamine, siis kogutakse koolitusel osalejatelt kindlasti informatsiooni muutmissoovituste kohta: kuidas saaks koolitust paremaks muuta?
Koolituse tulemusi analüüsides otsitakse vastuseid küsimustele:
Koolitaja peamine arengumootor on eneseanalüüs, mis toetub kogutud informatsioonile – tagasisidele. Koolitaja enesearenguks kvalitatiivse tagasiside saamiseks on kasutataud pöördumist otse koolitusel osalenute poole ja palutud vastata järgmistele küsimustele:
Koolitaja ja koolitusmetoodikate arendamisel on äärmiselt mõjusaks meetodiks kovisioon – koolitaja enda tegevuste ja rollikäitumiste arutamine ning õppemeetodite analüüsimine koos teiste koolitajatega. Süsteemset kovisiooni meetodit rakendame Eesti NLP Instituudis alates 1997.a., mil kolme koolitaja ühistööna (Ave Eero, Viive Einfeldt ja Külli Loomann) valmis esimene NLP Praktiku taseme väljaõppekursuse programm. 2018.a. sügiseks oleme jõudnud 37.-nda NLP Praktiku väljaõppekoolituseni. Algusaegadest siiani (ja kindlasti ka edaspidi) oleme koolitusmetoodikaid ja enese tegevust koolitajana arendanud igakuistel kokkusaamistel, kus analüüsime osalejatelt kogutud andmeid ning leiame ühiselt ideid programmi ning õppemeetodite täiustamiseks
Kuna koolituse tulemuslikkuse hindamise üheks eesmärgiks on koolitusmetoodikate edasiarendamine, siis kogutakse koolitusel osalejatelt kindlasti informatsiooni muutmissoovituste kohta: kuidas saaks koolitust paremaks muuta?
Koolituse tulemusi analüüsides otsitakse vastuseid küsimustele:
- Kuidas täitis koolitus oma eesmärki?
- Mil määral õpiväljundid saavutati?
- Millised olid kavandatud protsessi tugevused, mis aitasid püstitatud eesmärki saavutada?
- Millised olid kavandatud protsessi nõrkused, mis takistasid püstitatud eesmärgi saavutamist?
- Kuidas konkreetsed tegevused sobisid valitud eesmärgi saavutamiseks?
- Mida tuleb edaspidi samamoodi teha?
- Mida tuleb edaspidi teha teisiti?
- Kas tulemuste analüüsimiseks kasutatud andmed, andmete kogumise meetodid ja hindamiskriteeriumid on sobivad?
- Millised on järgmsed sammud?
Koolitaja peamine arengumootor on eneseanalüüs, mis toetub kogutud informatsioonile – tagasisidele. Koolitaja enesearenguks kvalitatiivse tagasiside saamiseks on kasutataud pöördumist otse koolitusel osalenute poole ja palutud vastata järgmistele küsimustele:
- Kuivõrd kaasatuna sa end selle koolitaja läbiviidud koolitustel oled tundnud? Võimalusel palun selgita, miks?
- Milline on sinu kogemuste põhjal koolitaja suhtumine koolitusel osalejatesse? Võimalusel palun too mõni näide.
- Kuivõrd koolitaja sinu arvates valdab koolitusteemat? Võimalusel palun too mõni näide.
- Kuidas sulle sobivad koolitaja kasutatavad koolitusmeetodid? Võimalusel palun selgita, miks?
- Milliseks hindad koolitaja loodud õhkkonda koolitustel? Võimalusel palun selgita, miks?
- Palun nimeta 3 asja, mida sa oled koolitaja läbiviidud koolitustelt õppinud?
- Millele soovitad koolitajal tähelepanu pöörata?
Koolitaja ja koolitusmetoodikate arendamisel on äärmiselt mõjusaks meetodiks kovisioon – koolitaja enda tegevuste ja rollikäitumiste arutamine ning õppemeetodite analüüsimine koos teiste koolitajatega. Süsteemset kovisiooni meetodit rakendame Eesti NLP Instituudis alates 1997.a., mil kolme koolitaja ühistööna (Ave Eero, Viive Einfeldt ja Külli Loomann) valmis esimene NLP Praktiku taseme väljaõppekursuse programm. 2018.a. sügiseks oleme jõudnud 37.-nda NLP Praktiku väljaõppekoolituseni. Algusaegadest siiani (ja kindlasti ka edaspidi) oleme koolitusmetoodikaid ja enese tegevust koolitajana arendanud igakuistel kokkusaamistel, kus analüüsime osalejatelt kogutud andmeid ning leiame ühiselt ideid programmi ning õppemeetodite täiustamiseks