Kas enesevaldamist saab õppida? (2) – KEELE TEADLIKKUS

Ave Eero

​Kes ei tunne sõnade võimu, see ei tunne ka inimeste võimu. /Konfutsius/

Seisavad kaks jumalasulast teepervel sildiga: „Lõpp on ligidal! Mõtle järele ja pöördu sinna, kust tulid, kuni pole hilja!“
Läheneb auto, peatub korraks, seest karjutakse midagi usuhulludest ning antakse järsult gaasi. Hetk hiljem kostub vali pidurikrigin ning sulpsatus ...
Seepeale mainib üks seisjatest teisele: „Kuule, äkki peaks suuremalt ja lühemalt kirjutama?! Näiteks, et „Sild on katki“...?“
 
Millal oled sina kogenud keele väge?
 
Keeleteadlikkus tähendab, et teadvustad endale valitud keelekasutuse mõju iseendale ja teistele. Oled teadlik sõnade taga olevast kavatsusest. Otsustad, mida ja kuidas öelda. Rakendad eneseväljendamisel mõistmist ja empaatiat. Keeleteadlikuna saad aru, et sõnad kustutavad, moonutavad ja üldistavad ning üksnes kirjeldavad, mismoodi sa tegelikkust tõlgendad. Sõnad ei anna kunagi täpselt edasi seda, mis on. Sa ei hüppa liiga kiirelt järelduste juurde teades, et sinu kuuldu või loetu on sinu filtreeritud sõnum.

Kui tunned ära keeles toimuvad protsessid ja taipad, et sõnadel on inimeste jaoks erinev tähendus, siis saad muuta edastatavad sõnumid täpsemaks, kergemini mõistetavaks ja vastuvõetavaks. Saad ka iseeendaga tõhusamalt suhelda ehk mõelda.
 
Kui teadlik oled mõjust, mille sõnad su elus valla päästavad? Kas tead, millised sõnad sind tugevdavad ja elavdavad? Millised sõnad aga muudavad jõuetuks ja muserdavad sind? Sõnad, mida mõtlemiseks kasutad, aitavad sul sisemiselt kasvada või takistavad kasvamist.
 
Valitud sõna on kui pitsat, mis kinnitab tähelepanu teatud tõlgendusele ja võimendab kogemuse ühte tahku. Seda, mis sõna on ja mida sõna teeb, kogesin hiljuti nähes sotsiaalmeedias pilti inimesest, kelle T-särki kaunistas kiri: „Helgeltnägija“. Heitsin sildile vaid ühe pilgu. Hiljem teiste tegemiste juures, tabasin end korraga mõttelt: „Kui täpne kirjeldus selle inimese kohta“. Olin särgikandjaga vaid põgusalt kokku puutunud, ent nähtud sõna mõjul tegelesin alateadlikult oma peas sildi paikapidavust kinnitavate tõendite otsimisega. Ja kes otsib, see leiab. Nii süvenes meenunud kogemuskildude põhjal minugi veendumus, et tegu on helge loomuga inimesega. Õnneks kasulik veendumus.
 
Tasub hoolikalt valida, milliste sõnadega mõttes teisi iseloomustad. See mõjutab edaspidi sinu ja nende suhteid. Niipea, kui oled kellelegi mingi kindla väljendi või sõna omistanud, kujuneb sul selle isiku suhtes hoiak, ootused ja kaasnevad emotsioonid.
 
Sõnade ja keele mõju hindamisel ei tasu takerduda kategooriatesse „õige“ või „vale“, pigem tuleb mõista valitud sõnade „kasulikkust“ või „piiravust“.
 
Mõjuvõimsad tähelepanusuunajad ja –hoidjad on küsimused. Muutes mõttes endale esitatavate küsimuste hulka ja kvaliteeti, võid muuta oma elu.
 
Tänapäevane psühholingvistiline analüüs väidab, et teistega suhtlemisel on keele peamine funktsioon mõjustada, mitte üksnes väljendada või kirjeldada. Keel on vahend, millega annad edasi enda arusaama reaalsusest ja paned kuulaja  enda arusaama jagama või vähemalt sellega kooskõlas tegutsema.
 
Kui ütled või kirjutad midagi, siis teine inimene tõlgendab sinu sõnu läbi oma mentaalsete filtrite, kustutades, moonutades ja üldistades. Võib juhtuda, et teine tõlgendab sinu kirjutatut või öeldut teistsugusel viisil. Teise jaoks on sõnumiks tema tõlgendus sinu sõnumist. Mõnikord jõuab sinu kavatsetud sõnum tõrgeteta kohale. Teinekord on see sõnum, mida tahtsid edastada ja sõnum, mis kohale jõudis väga erinevad. Teadvustades eneseväljenduse mõju, saad oma sõnumit korrigeerida.

Väikestel sõnadel võib olla suur vägi. Sotsiaalpsühholoog Robert Cialdini kirjeldab Inglismaa kuninganna Elizabeth I näite varal, kuidas teadlikult valitud üleminekusõnad - „kuid“, „aga“ või „ometi“ – toimivad kuulajate tähelepanu suunajatena kõneleja nõrkustelt tema tugevustele. Kuninganna Elizabeth I kasutas seda võtet oma valitsemisaja kahe kõige kuulsama kõne mõju suurendamiseks. Esimest neist 1588.a. Tilburys, kui ta Hispaania oodatava mereinvasiooni vastu kokku kogutud vägede poole pöördudes hajutas sõdurite mure, et naisena ei tule ta lahinguraskustega toime: „Tean, et mul on nõrga ja kaitsetu naise keha, kuid mul on kuninga süda, kusjuures Inglismaa kuninga süda!“
13 aastat hiljem kasutas Elizabeth seda jälle oma viimases formaalses pöördumises parlamendiliikmete poole, kellest paljud umbusaldasid teda: „Ning kuigi sellel troonil on istunud, ja võib-olla saab istuma palju vägevamaid ja targemaid printse, pole teil ometi kunagi olnud ega saa olema ühtegi, kes armastab teid rohkem.“
 
Keele väge on oma katsetes uurinud ka Harvardi sotsiaalpsühholoog Ellen Langer. Katsealustel tuli raamatukogus koopiamasinat kasutada soovivate tudengite pikas järjekorras ettepoole pääseda. Küsimus: „Vabandage, mul on 5 lehte. Kas ma võin kasutada Xeroxi masinat, sest mul on kiire?“, oli 94% juhtudel edukas. Kui katsealune esitas sarnase pöördumise: „Vabandage, mul on 5 lehte. Kas ma võin Xeroxi masinat kasutada?“, sai antud palve vaid 60% juhul positiivse vastuse. Tundus, et kahe lause erinevus seisnes  veenvas põhjenduses „sest mul on kiire“. Kuid kolmas katsealune tõestas selle hüpoteesi paikapidamatust, esitades järjekorras ettesaamiseks küsimuse: „Vabandage, mul on 5 lehte. Kas ma võin Xeroxi masinat kasutada, sest ma pean koopiad tegema?“. Antud versioon sai 93% juhtudest positiivse vastuse, kuigi uut infot põhjenduses ei lisandunud. Võlusõnaks oli „sest“. Inimesed olid varmamad aitama ja teenet osutama, kuuldes mistahes põhjendust, millele viitas sõna „sest“.
 
Stanfordi ülikooli professor Carol Dweck rõhutab tagasiside sõnastuse suurt mõju õppijate uskumustele ja õpikäitumisele. Üht sorti tagasisidega - „Tubli!“, „Sa oled nii nutikas!“ - toetad mõtteviisi, et saavutused on andekuse või juhuse tagajärg (kujundad - süvendad kinnistunud mõtteviisi), teisel juhul  - „Sa tegid selle nimel tublisti tööd“, „Ma hindan sinu jõupingutusi - istusid pikki tunde keskendunult selle ülesande kallal pusides.“ – toetad edenemismõtteviisi, et soovitud tulemuseni viib pühendumine ja tehtud jõupingutused.
 
Keele mõjujõu teadvustamine -  selle märkamine, kuidas erinevad lausetüübid käivitavad mõtlemises erinevaid protsesse, kuhu valitud küsimus tähelepanu suunab, kuivõrd kasulikud või piiravad on valitud väljendid ja sõnad soovitud tulemusest lähtudes – on enesevaldamise oluline koostisosa. 18. oktoobril 2018 algava koolituse „Ennastvaldav õpetaja / koolitaja“  teisel koolituspäeval keskendume keeleteadlikkuse teemale.
 
Ära nüüd mõtle rohkem keeleteadlikkuse peale. Kas märkad, mis toimub sinu peas seda lauset lugedes? Millist mõju koged?