|
Ave Eero Sul aju on peas.  Oo, neid kohti, kuhu minna! Dr. Seuss Õnnitlen! On sinu päev täna. Teel oled imeliste paikade poole! Oled väljas ja rajal, mis kena! Sul aju on peas. Jalad kingade sees. Võid minna kuhu tahes suund vali vaid teel. Oled omapäi. Ja tead, mida tead. Vaid sina otsustad, kuhu minema peab. Vaatad tänavaid. Hoolikalt piidled neid. Mõne kohta nendid: „Ma ei vali neid teid.“ Peas aju, jalad kingades, liig arukas „mitte-nii-hea“-deks pööreteks. Võib juhtuda nii, et ei leia sa ühtki, mida mööda tahad minna. Sel juhul, muidugi, otseteed seljataha jätad linna. On avarust seal suurte väljade peal. Võib teel olles juhtuda asju ja sageli juhtubki ka neile, kel nutti ja taipu ja krapsakust nagu sinulgi. Ja kui asju hakkabki juhtuma, ära muretse. Ära põe. Teed vaid jätka. Hakkad isegi juhtuma – ütlen tõe. OO! NEID KOHTI, KUHU MINNA! Oma tee sa rajad! Vaateid näed lummavaid! Ülal lendajatega ühined, suurtes kõrgustes liugled vaid. Ei taha sa jää, sest kiirust arendad. Kogu pundist möödud ja juhtpositsiooni parendad. Kuhu ka lendad, oled parimatest parim. Kuhu vaid lähed, teiste ees on su vari. Välja arvatud siis, kui see pole nii. Sest mõnikord nii polegi. Mul kahju küll öelda, ent tõsi on see, et tõrkeid ja apse võib juhtuda teel. Kinni jääda võid oksa, mis kui turritav pind. Ja su kamp lendab edasi jättes järsakule sind. Tuled järsakult alla paras muhk endal peas. Ja võimalik siis, et oled langejate reas. Languses olla pole eriti lõbus. Välja sealt tulla mitte lihtne ja kõbus. Jõuad kohta, kus tänavad tähistamata. Mõned aknad on valged. Paljusid pimedus katab. Kohta, kus küünarnuki ja lõua võid väänata! Kas söandad välja jääda? Julged sisse käänata? Kui palju võid kaotada? Kas midagi võita ka? Ja KUI lähed sisse, kas peaksid kura- või hüvakätt pöörama ... või paremale ja kolm kvartalit edasi? Või mitte päris nii? Või ringi tegema ja tagantpoolt hiilima? Lihtne see pole, võid leida sa, tuju tõsta ja leppida enda meelega. Võid nii segadusse sattuda, et pistad punuma mööda vonklevaid tänavaid kaelamurdva tempoga ja tormad ringi miile veidras metsikus paigas suundudes, ma kardan, kõige mõttetumasse kohta ses taigas. Ootamise Kohta ... ... inimestele, kes lihtsalt ootavad. Ootavad rongi, millele minna või et buss tuleks või lennuk saabuks sinna või et kiri jõuaks või vihm lakkaks või et telefon heliseks või et lund sadama hakkaks või ootavad vastuseks „Jaa“-d või „Ei“-d või ootavad, et pikemate juustega õnnistataks neid. Kõik lihtsalt ootavad. Ootavad kala, millest siis ampsata kohe või tuult, et õhku saaks lennutada lohe või ootavad reede õhtut, mis lahe või ootavad, et tuleks onu Jaan või vee keemahakkamist või kuni pausi saab või kaelakeed või püksipaari või lokkis parukat või Uut Võimaluste laari. Kõik lihtsalt ootavad. EI! See pole sinu jaoks! Kuidagi pääsed minema kõigest sest seisvast ja ootavast. Leiad paigad helgemad, kus popbändide mängus noodid selgemad. Lehviva lipuga kõrgel taas sõidad sa! Valmis siin taeva all kõigeks, iga kell. Valmis, sest oled sedasorti sell. Oo, neid kohti kuhu minna! Saab lustlikult sõidetud! Punkte saab kogutud. Mänge saab võidetud. Ja maagilisi trikke saad teha palliga, tuled võitjate võitjaks päris tralliga. Milline menu! Su kuulsus on suur, maailm telekast näeb sind, võitjate trubaduur. Välja arvatud siis, kui see pole nii. Mõnikord ei lähe kõik libedasti. Kardan, et vahel mängid üksildasi mänge ka. Mänge, mida ei saa võita, sest mängid enda vastu sa. Täiesti üksinda! Meeldib see sulle või mitte, iseenda seltsis olemist, üsna palju sul tuleb ette.  Üksi olles on võimalus suur, jaa,
et mõnikord suisa pükstest välja võid karata hirmuga. Mõned asjad, mida kohtad teel siit sinna, võivad hirmutada nii, et sa ei tahagi edasi minna. Ent edasi lähed kuigi vastik on ilm. Edasi lähed kuigi varitsemas vaenlase silm. Edasi lähed kuigi kurjakraaksujaid täis kogu ilm. Edasi õudsetest ojadest üle tasakesi, kuigi tulitavad käed ja tennistes lirtsub vesi. Aina edasi ja edasi sammud. Ja tean, et sammud kaugele mööda teed ja vaatad otsa oma probleemidele, mis ka poleks need. Satud segadusse muidugi, nagu juba tead. Satud segadusse paljudest veidratest lindudest, kellega kohtuma pead. Ole kindlameelne samme tehes. Ole astudes hoolikas, olgu sul takt ja pea meeles, et Elu on Suur Tasakaalustamisakt. Ära unusta olla osav ja nobe ning jalgu segi ajada oleks tobe. Ja kas saavutad edu? Jah! Saavutad küll! (98 ¾ protsenti garantiid, et ootab sind eduidüll) SA MÄGESID LIIGUTAD! Seega ... olgu su nimi Küllike või Kristo või Bert või Ron Hans Hubertus Gert sa oled teel Imelistesse Kohtadesse! On sinu päev täna! Su mägi ootab. Nii, et ... asu teele - start! On tähelepanuväärne, et raamatu „Oo, neid kohti, kuhu minna!“ (Oh, the Places You`ll Go!) kirjutas dr. Seuss 86-aastasena. See jäi tema viimaseks raamatuks, mis ilmus 1990, aasta enne ta surma. Raamatu pealkirjaks sai 1920.-ndatel Dartmouth`i Kolledžis laialdaselt käibel olnud fraas. Autor ise on värvikas isiksus ja kireva elulooga tegelane. Kodanikunimega Theodor Seuss Geisel (1904-1991), on ta siiani üks ameerika kõigi aegade populaarsemaid lasteraamatute autoreid ja tõeline multitalent. Lisaks raamatute kirjutamisele oli ta karikaturist, illustraator, reklaamide kirjutaja, luuletaja, animaator, stsenarist ja filmitegija. Enimtuntuks pseudonüümiks on kindlasti dr Seuss (selle nime all on ta kirjutanud ja illustreerinud üle 60 raamatu), kuid tosinajagu raamatuid ilmus tal ka Theo LeSieg`i ja üks Rosetta Stone nime all. Üheks tema elu humoorikaks, kõrvaltvaataja pilgu läbi, seigaks oli kohtumine ameerika presidendi Theodore Roosvelt`iga 14-aastase poisikesena. Ta seisis koos teiste skaudipoistega laval tuhandete pealtvaatajate silme all ja ootas presidendilt autasu vastuvõtmist. Laval oli 10 poissi, ent president oli saanud väljajagamiseks 9 medalit. Kui kõigil teistel olid autasud käes ja järg jõudis noore Ted Geiselini, hüüatas Roosvelt pahuralt: „Mis see väike poiss veel siin teeb?“. Ühe hetkega sai suurest aust avalikik alandus ja häbi, kui skautmeister, presidendi sõnu kuuldes, Tedil kraest krahmas ja ta otsejoones lavalt alla viskas. See juhtum jättis Theodor Seuss Geiseli ellu sügava jälje - ülejäänud elupäevad pelgas ta pööraselt avalikke esinemisi. Lustakas on ka „dr. Seuss“-iks saamise lugu. 1925.a., kui Theodor õppis Dartmouth`i Kolledžis ja töötas sealse huumoriajakirja toimetuses, tabas kohalik politseišerif ta ühiselamus sõpradega pidutsemas. Oli Keeluseaduse aeg, pidutsejad tabati džinni manustamat ning tuli suur pahandus. Theodor visati ajakirja toimetusest välja. Sealtmaalt jätkas ta ajakirjale kaastöö tegemist dr. Seussi pseudonüümi all. Eesliite „doktor“ valis ta isa maha rahustamiseks, sest isa suureks soovis oli olnud näha poega meditsiini õppimas. Dartmouth`i Kolledži lõpetanuna suundus dr. Seuss 1926.a. Inglismaale Oxfordi Ülikooli, et omandada magistrikraad inglise keele ja kirjanduse alal. Armastuse jumalannal olid aga teised plaanid ... Ta kohtas Oxfordis oma tulevast esimest abikaasat Helen Palmerit, kes õhutas Theodorit akadeemilisest karjäärist loobuma ja keskenduma kunstile. 1927.a. lahkus dr. Seuss Oxfordist, naases tagasi Ameerikasse - temast sai täiskohaga karikaturist. 15 aastat töötas ta Standard Oil`i humoorikate reklaamide kirjutaja ja illustreerijana. Lasteraamatute avaldamine tuli päevakorda siis, kui selgus, et see on üks punktidest Standard Oil`i lepinguklauslites, mis polnud keelatud. Tema esimene lasteraamat "And to Think That I Saw It on Mulberry Street" nägi ilmavalgust 1937.a, peale paarikümmend ebaõnnestunud katset raamatule kirjastaja leidmiseks. Enimtuntuks on saanud 1957.a. ilmunud "Kuidas Grinch jõulud varastas" ("How the Grinch Stole Christmas"). Grinchi filmiversiooni võis näha meiegi teleekraanidel. Nii uskumatu, kui see ka pole, esimene Dr. Seussi eesti keelde pandud raamat ilmus alles eelmise aasta lõpuskirjastuselt Draakon & Kuu - „Horton kuuleb Kessesid“ („Horton Hears a Who“), Leelo Märjamaa tõlkes. Jääb vaid loota, et dr Seussi raamatute tõlkimine saab hoogu juurde - väärt lugemine igas vanuseklassis. Dr. Seuss ise ütles: „Ma ei kirjuta lastele, ma kirjutan inimestele.“ Ehk jõuab ka raamat „Oh, the Places You`ll Go!“ kunagi ka professionaalsete tõlkijate lauale. Kes ei malda jääda „Ootamise Kohta“, saab nautida autori originaalteksti või siinset algupärast eestindamise katsetust. Vahel vajame meeldetuletust sellest, et „parim hetk on praegu“. Dr. Seuss suudab seda imehästi - lihtsas ja sügavmõttelises vormis teada andes, et elu tõusud ja langused, kõrghetked ja väljakutsed on vaid mööduv nähus. On sinu päev täna ...
0 Comments
Ave Eero Teadmised ja oskused muutuvad tõeliseks väärtuseks ainult koos kogemusega, ainult koos arusaamisega. Väärtuseks on teadmiste, nende kasutamise oskuse ja arusaamise ühtsus.  Oleme Viive Einfeldtiga tegutsenud täiskasvanute koolitajatena üle 25 aasta, pakkudes inimestele arengutuge nii mitmesajatunniste arenguprogrammide kui ka 1-3-päevaste koolituste kaudu. Koolitajateekonna kasulikuks kompassiks on meile olnud viis põhimõtet:
Kõigi arengutoetajate - koolitajate, juhtide, personalitöötajate – arengu toetamiseks töötasime välja 10-päevase professionaalse ja isiksusliku kasvu programmi „Koolitajaks olemise kunst“. Õppekava koostamisel tuginesime endi koolitajapraktikale, kogemustele ja teadmistele ning kaasaegsetele neuroteaduse avastustele õppimise kohta. Koolituse programmiga on võimalik lähemalt tutvuda siin: https://www.aveeero.com/uploads/4/2/4/2/42422409/2020_koolitajaks_olemise_kunst_programm.pdf Koolitusel tutvustame ja rakendame mitmesuguseid töövahendeid, mida koolitaja-arendaja saab kasutada erinevate arenguprotsesside toetamiseks, analüüsime nende töövahendite kasutamisvõimalusi ja kasulikkust ning uurime, milliseid võimalusi on meil koolitajana iseenese tasakaalus hoidmiseks.  „Koolitajaks olemise kunsti“ esimesel kolmel moodulil keskendume koolitaja töövahendite komplekti täiustamisele:
 Koolitaja enesetundmine ja oma mõju teadvustamine, eluhoiak, seisund ja tasakaal on tulemusliku arendustegevuse alus. Sestap keskendume kahel viimasel moodulil koolitaja psühholoogilisele heaolule:
/Ülo Vooglaid/ Saad tulla kogema - kasvame ja küpseme koos! |
RSS Feed