Ave Eero
Suhted on sotsiaalne kapital. Head suhted on isikliku heaolu üks määravamaid tegureid. Oma suhete kvaliteedi eest seismine algab iseenda mõju teadvustamisega.
Olla inimene tähendab elada suhete võrgustikus. Hiljuti jõudis internetiavarustest minuni naljalugu, mis pajatas, et eestlaste sõnaahtruse tõttu plaanitakse käibele jätta vähem käändeid: mõnitav, ihaldav, omastav, eitav, loobuv, äraütlev, mittemidagiütlev, järelminev.
Kaalutakse ka võimalust lülitada grammatikasse vinguvat, käskivat, kamandavat ja umbusaldavat kõneviisi.
Nali naljaks, ent kuivõrd sa igapäevaselt teadvustad oma suhtlemise mõju teisele inimesele? Harva oleme sellest teadlikud. Suheldes kipume ikka eelkõige „oma asja ajama“. Meile ei lähe enamjaolt korda, kuidas teine end selles protsessis tunneb, peaasi, et oma asi aetud saaks. Siis aga imestame nässus suhete üle.
Suhted on sotsiaalne kapital. Head suhted on isikliku heaolu üks määravamaid tegureid. Oma suhete kvaliteedi eest seismine algab iseenda mõju teadvustamisega.
Kui oleme vaid hõivatud iseendaga, siis teisele tähelepanu enam ei jagu. Lendame kohale, viime teise tuju allapoole nulli ja lendame edasi, ise rahulolevad, et asjad kiiresti aetud. Kõikidel tegudel on alati tagajärg, mis ilmneb kohe või mingi aja möödudes. Enda osa eiramise tagajärg on sassis suhted. Suhted, mis kurnavad, mitte ei väesta. Kippudes mõttes või avalikult ikka ja jälle „seda teist“ süüdistama: „Ta on selline konfliktne tüüp, temaga on võimatu ...“, oleme tõenäoliselt enda mõju märkamata jätnud. Kuidas sa ise oma suhtumise, ütlemiste või olekuga võimaldasid, ärgitasid, soodustasid teise käitumist?
Kõige enam jääb suhetes puudu mõistmispüüdest. Ihkame mõistmist eelkõige teistelt, ise keskendudes peamiselt enda mõistetavaks tegemisele, sealjuures vaevumata valima vahendeid - oma hoiakut, sõnakasutust ja väljendusviisi. Ent isegi üliolulist ja elulise tähtsusega teavet edastades on võimalik seda öelda nii, et see poleks mürgine, alandav, allutav, teist paikapanev või kahandav, ähvardav, hoolimatu.
Emeriitprofessor Ülo Vooglaid soovitas ühes oma loengus õpetajatetoa uksele riputada sildi: „Ära kahjusta!“ Nõuanne, mida sobib rakendamiseks kõikide suhete puhul. Veendu, milline on sinu teadlikult või ebateadlikult valitud suhtlemisviisi mõju.
Millise eesmärgi saavutamist sa oma suhtlemisega taotled?
Kuidas valitud suhtlemisviis sinu kavatsust toetab?
Millisesse seisu jääb teine inimene pärast suhtlemise lõppu?
Kuidas saad väljendada teise suhtes lugupidamist?
Kaalutakse ka võimalust lülitada grammatikasse vinguvat, käskivat, kamandavat ja umbusaldavat kõneviisi.
Nali naljaks, ent kuivõrd sa igapäevaselt teadvustad oma suhtlemise mõju teisele inimesele? Harva oleme sellest teadlikud. Suheldes kipume ikka eelkõige „oma asja ajama“. Meile ei lähe enamjaolt korda, kuidas teine end selles protsessis tunneb, peaasi, et oma asi aetud saaks. Siis aga imestame nässus suhete üle.
Suhted on sotsiaalne kapital. Head suhted on isikliku heaolu üks määravamaid tegureid. Oma suhete kvaliteedi eest seismine algab iseenda mõju teadvustamisega.
Kui oleme vaid hõivatud iseendaga, siis teisele tähelepanu enam ei jagu. Lendame kohale, viime teise tuju allapoole nulli ja lendame edasi, ise rahulolevad, et asjad kiiresti aetud. Kõikidel tegudel on alati tagajärg, mis ilmneb kohe või mingi aja möödudes. Enda osa eiramise tagajärg on sassis suhted. Suhted, mis kurnavad, mitte ei väesta. Kippudes mõttes või avalikult ikka ja jälle „seda teist“ süüdistama: „Ta on selline konfliktne tüüp, temaga on võimatu ...“, oleme tõenäoliselt enda mõju märkamata jätnud. Kuidas sa ise oma suhtumise, ütlemiste või olekuga võimaldasid, ärgitasid, soodustasid teise käitumist?
Kõige enam jääb suhetes puudu mõistmispüüdest. Ihkame mõistmist eelkõige teistelt, ise keskendudes peamiselt enda mõistetavaks tegemisele, sealjuures vaevumata valima vahendeid - oma hoiakut, sõnakasutust ja väljendusviisi. Ent isegi üliolulist ja elulise tähtsusega teavet edastades on võimalik seda öelda nii, et see poleks mürgine, alandav, allutav, teist paikapanev või kahandav, ähvardav, hoolimatu.
Emeriitprofessor Ülo Vooglaid soovitas ühes oma loengus õpetajatetoa uksele riputada sildi: „Ära kahjusta!“ Nõuanne, mida sobib rakendamiseks kõikide suhete puhul. Veendu, milline on sinu teadlikult või ebateadlikult valitud suhtlemisviisi mõju.
Millise eesmärgi saavutamist sa oma suhtlemisega taotled?
Kuidas valitud suhtlemisviis sinu kavatsust toetab?
Millisesse seisu jääb teine inimene pärast suhtlemise lõppu?
Kuidas saad väljendada teise suhtes lugupidamist?
RSS Feed