Miks tasub koolis õpetada teadvelolekuoskusi?

Ave Eero

​„Tihedalt täis topitud maailmas võib ära lämbuda.“  /Andrus Kivirähk/

Tähelepanu teadlik suunamine ja keskendumine on aluseks igasugusele õppimisele ja seda saab treenida.

​Psühholoog William James täheldas juba saja aasta eest: „Tahtlikult uitava tähelepanu tagasitoomine, tehes seda järjest uuesti, on otsuste langetamise, iseloomu ja tahte aluseks ... Haridus, mis seda valdkonda arendada suudaks, oleks just see ületamatu haridus.“
Tänapäeva kiiret infoküllast ja muutusterohket aega iseloomustab „klikkiv elulaad“ –  keskendumiseks, süvenemiseks, läbitunnetamiseks napib aega, tähelepanu röövivate segajate hulk on tohutu ja nii „klikitakse“ ühest olukorrast teise. Seesama toimub ka koolis. Kui aga tähelepanu ei ole, siis õppimist ei toimu. Ajal, mil paljud õpetajad kurdavad õpilaste tähelepanuulatuse drastilise vähenemise üle on igasuguse õppimise aluseks oleva märkamis- ja keskendumisvõime arendamine ülioluline.
Tähelepanu teadlik suunamine ja keskendumine on aluseks igasugusele õppimisele ja seda saab treenida.
Nüüdisaegsete aju-uuringute valguses teame, et aju on neuroplastiline: korduv kogemus muudab aju, sihipärase harjutamisega saame tugevdada ajuvõrgustikke, mis vastutavad tähelepanu tahtliku suunamise, keskendumise, teadveloleku eest. Me saame treenida oma aju samamoodi nagu treenitakse lihaseid. Kasutegur kasvab koos sellega, kui palju ja arukalt harjutada.
Koolis märkamise- ja keskendumise  harjutuste rakendamise lisaväärtus seisneb selles, et seeläbi arendame õpilastes uuriv - avastavat on hoiakut (mis on vastandiks laialt levinud hinnangulisele – tulemuskesksele hoiakule). Avatud uudishimulikku lähenemisviisi kasutamine aitab loobuda ülesannet lahendades ootustest, hinnangutest ja kiindumusest mingi kindla tulemuse osas. Sa lihtsalt lahendad ülesannet nii hästi kui suudad ja paned tähele, mis selle lahendamise käigus toimub ning õpid toimuvast. Sa ei otsusta juba ette tulemuse üle ning sa pole ühegi tulemuse puhul pettunud. Oled suuteline märkama toimuvat palju selgemini ning oled uue õppimisele avatud. Sellise hoiaku puhul võib iga ettetulev olukord osutuda elutarkuste kasvulavaks. Kõige tulemuslikumalt õpib inimene siis, kui kasutab avastamisraamistikku ja säilitab hea õppimisseisundi, olles ergas ja tähelepanelik.
Kuidas harjutusi õppetöösse integreerida?
Ajuvõrgustikke saab juhtida parimas suunas järjepidevalt harjutades. Võttes kasutusele tähelepanu, keskendumist ja teadvelolekut tugevdavad harjutused oma ainetundides, saab õpetaja aidata õpilastel neid omadusi kasvatada ning seeläbi tõhusamalt ka oma ainet õpetada. Harjutamiseks piisab paarist-kolmest minutist. Ideaalis võiks teha seda igas tunnis (näiteks tunni alguses häälestumiseks või tunni lõpetamiseks), nii kuhjuvad põgusad harjutamise hetked ja pidevalt tehtavad väikesed tegevused tugevdavad jõudsasti õpilaste keskendumis- ja teadvelolekumusklit.
Kui altid on lapsed neid harjutusi omaks võtma?
Siin on määrava tähtsusega õpetaja eeskuju ja õpetatavate oskuste kehastamine. Kui õpetaja ise on teadveloleku harjutamise vilju maitsnud, siis on tal lihtsam anda õpilastele kätte vajalik suund, innustada aktiivselt kogemusi saama ja harjutama ning stimuleerida küsimuste kaudu. Ja õpetaja vaimustus nakkab õpilastelegi.
Millist kasu õpetaja teadveloleku harjutustest saab?
Erling Kagge ütleb oma raamatus „Vaikus müraajastul“: „Oleks hea, kui me inimestena suudaksime vältida kogu-aeg-sisse-lülitatud-olekut. Peatuda ja panna imeks, millega tegelikult tegeldakse.“ Meelt treenides saab õpetaja harjutada tõstma jalga gaasipedaalilt,  minema üle käsitsijuhtimisele ning vajadusel pidurit vajutama. See annab kingitusena aega - toimuvat mõtestada, välja uurida, mis tõeliselt teoksil on, tuua kainet mõtlemist kuumadesse tunnetesse, rahuneda ja keskenduda. Ülimalt kasulikuks osutub see eluhetkedel, kui näiteks kuuled enda kohta käivat halvustavat märkust, pead tegema lisatööd kellegi tegemata töö tõttu, oled tunnistajaks kuulujutu rääkimisele, tunned sisemist tungi kellelegi nähvata või teise jutule vahele segada. Saad anda endale mõnesekundilise ruumi, et kaaluda algse impulsi kõrval ka teisi reageerimisvõimalusi. Tsiteerides Andrus Kivirähki: „Tihedalt täis topitud maailmas võib ära lämbuda.“  Seega tasub peatuda paaril korral päevas mõneks sekundiks ja keskenduda sellele, mis sinuga toimub. Harjutamise proovikivi on elu ise.