Ave Eero

Aju on vaikimisi sätestatud „kogu-aeg-sisse-lülitatud“, „jalg gaasipedaalil“-olekusse.
Esivanemate traditsioonis olid pööripäevad pöördelisteks päevadeks. Need olid pidurdushetkedeks, mil võeti aega, et erinevate rituaalide kaudu tegeleda kindlate teemadega. Kevadisel pööripäeval peatuti, et seada sihte ja panna paika arengusuund; suvisel pööripäeval, andmisaja alguses, pöörati pilgud väljapoole ja keskenduti teistele, sügisesel pööripäeval oli tähelepanu keskmes saagi kogumine ja järelduste-peegelduste tegemine, talvise pööripäevaga algas ammutamise periood, mil võeti aega iseendasse süüvimiseks.
Millal võtsid sina endale pööripäevahetke?
Igapäevaelu pööripäevahetk võib olla mõnesekundine endale antud ruum, et kaaluda algse impulsi kõrval ka teisi reageerimisvõimalusi. Näiteks, kui kuuled enda kohta käivat halvustavat märkust, pead tegema lisatööd kellegi tegemata töö tõttu, oled tunnistajaks kuulujutu rääkimisele, tunned sisemist tungi kellelegi nähvata või teise jutule vahele segada. Pööripäevahetk on ka teadlikult võetud paus, et otsustada: kas anda endast või anda endale; kas siiamaani kogutu-kogetu üle rõõmustada ja tänulik olla või hoopis peatuda ja endalt küsida, millises suunas kihutan ja kuhu tegelikult tahan minna. Võtmesõnadeks on mõlemal juhul „teadlik otsus“.
Huvitaval kombel oleks meile nagu sisse programmeeritud toimimine automaatpiloodil. Elu olukordadega hakkamasaamine ja stressiga silmitsi seismine nõuab automaatrežiimil ajult vähimat pingutust. Neuropsühholoog Rick Hanson kirjeldab aju toimimist gaasipedaali ja piduri analoogia abil: aju töötab erutuse ja piirangute kombinatsiooni teel ning üksnes 10% neuronitest on takistavad. Aju on vaikimisi sätestatud „kogu-aeg-sisse-lülitatud“, „jalg gaasipedaalil“-olekusse.
Pööripäevahetke võtmine võimaldab tõsta jala gaasipedaalilt, minna üle käsitsijuhtimisele ning pidurit vajutada. See annab sulle kingitusena aega - toimuvat mõtestada, välja uurida, mis tõeliselt teoksil on, tuua kainet mõtlemist kuumadesse tunnetesse, rahuneda ja keskenduda.
Õpilane küsis Õpetajalt: "Õpetaja, mille poolest erinevad teadlikud otsused automaatpiloodil reageerimisest?"
Oli vaikne päikesepaisteline hommik. Õpetaja jõi parajasti rohelist teed ja oli vajunud mõtisklusse igaviku olemuse üle. Ta katkestas mõtiskluse, pani piaali lõpuni joomata teega kõrvale, tõusis ja kutsus õpilase endaga kaasa. Ta viis õpilase mäe juurde, mille ühel küljel oli hiljuti toimunud varing ning mäejalam oli täis suuri ja väikesi kive.
"Kanna need kivid üles mäe tippu!" lausus Õpetaja.
Kive oli palju ja õpilane rassis palehigis terve päeva, samal ajal istus Õpetaja puu varjus ja luges suure filosoofi teost selle kohta, milles on parema ja vasaku käega plaksu löömise vahe. Päikeseloojanguks oli surmani väsinud õpilane töö lõpetanud. Täis uhkust tööga valmissaamise üle, küsis ta Õpetajalt: "Kas võin nüüd oma küsimusele vastuse saada?"
"Ei!" vangutas Õpetaja pead. "Sa ei ole selleks veel valmis."
"Milleks oli vaja neid kive üles mäkke vedada?" küsis õpilane nõutult.
"Seep see on," tõstis Õpetaja sõrme. "Teadliku otsuse tegija oleks seda küsinud enne, kui hakkab kive mäkke tassima."
Igasugune teadlik otsus on endale tehtud heategu. Sa tunned, et valitsed oma elu üle, mitte ei hulbi väliste jõudude, teiste tegude või maailmasündmuste meelevallas. Hoiad ka oma aju pidevas kasvamises. Pööripäevahetkede võtmine tasub ära.
Kuidas ennast pööripäevahetkedega premeerida?
Mõned kasulikud soovitused Rick Hansonilt:
Millal võtsid sina endale pööripäevahetke?
Igapäevaelu pööripäevahetk võib olla mõnesekundine endale antud ruum, et kaaluda algse impulsi kõrval ka teisi reageerimisvõimalusi. Näiteks, kui kuuled enda kohta käivat halvustavat märkust, pead tegema lisatööd kellegi tegemata töö tõttu, oled tunnistajaks kuulujutu rääkimisele, tunned sisemist tungi kellelegi nähvata või teise jutule vahele segada. Pööripäevahetk on ka teadlikult võetud paus, et otsustada: kas anda endast või anda endale; kas siiamaani kogutu-kogetu üle rõõmustada ja tänulik olla või hoopis peatuda ja endalt küsida, millises suunas kihutan ja kuhu tegelikult tahan minna. Võtmesõnadeks on mõlemal juhul „teadlik otsus“.
Huvitaval kombel oleks meile nagu sisse programmeeritud toimimine automaatpiloodil. Elu olukordadega hakkamasaamine ja stressiga silmitsi seismine nõuab automaatrežiimil ajult vähimat pingutust. Neuropsühholoog Rick Hanson kirjeldab aju toimimist gaasipedaali ja piduri analoogia abil: aju töötab erutuse ja piirangute kombinatsiooni teel ning üksnes 10% neuronitest on takistavad. Aju on vaikimisi sätestatud „kogu-aeg-sisse-lülitatud“, „jalg gaasipedaalil“-olekusse.
Pööripäevahetke võtmine võimaldab tõsta jala gaasipedaalilt, minna üle käsitsijuhtimisele ning pidurit vajutada. See annab sulle kingitusena aega - toimuvat mõtestada, välja uurida, mis tõeliselt teoksil on, tuua kainet mõtlemist kuumadesse tunnetesse, rahuneda ja keskenduda.
Õpilane küsis Õpetajalt: "Õpetaja, mille poolest erinevad teadlikud otsused automaatpiloodil reageerimisest?"
Oli vaikne päikesepaisteline hommik. Õpetaja jõi parajasti rohelist teed ja oli vajunud mõtisklusse igaviku olemuse üle. Ta katkestas mõtiskluse, pani piaali lõpuni joomata teega kõrvale, tõusis ja kutsus õpilase endaga kaasa. Ta viis õpilase mäe juurde, mille ühel küljel oli hiljuti toimunud varing ning mäejalam oli täis suuri ja väikesi kive.
"Kanna need kivid üles mäe tippu!" lausus Õpetaja.
Kive oli palju ja õpilane rassis palehigis terve päeva, samal ajal istus Õpetaja puu varjus ja luges suure filosoofi teost selle kohta, milles on parema ja vasaku käega plaksu löömise vahe. Päikeseloojanguks oli surmani väsinud õpilane töö lõpetanud. Täis uhkust tööga valmissaamise üle, küsis ta Õpetajalt: "Kas võin nüüd oma küsimusele vastuse saada?"
"Ei!" vangutas Õpetaja pead. "Sa ei ole selleks veel valmis."
"Milleks oli vaja neid kive üles mäkke vedada?" küsis õpilane nõutult.
"Seep see on," tõstis Õpetaja sõrme. "Teadliku otsuse tegija oleks seda küsinud enne, kui hakkab kive mäkke tassima."
Igasugune teadlik otsus on endale tehtud heategu. Sa tunned, et valitsed oma elu üle, mitte ei hulbi väliste jõudude, teiste tegude või maailmasündmuste meelevallas. Hoiad ka oma aju pidevas kasvamises. Pööripäevahetkede võtmine tasub ära.
Kuidas ennast pööripäevahetkedega premeerida?
Mõned kasulikud soovitused Rick Hansonilt:
- Peatu paaril korral päevas mõneks sekundiks ja keskendu sellele, mis sinuga toimub. Tee ruumi oma kogemusele, umbes nagu tuulutades kaua suletud kappi. Jõua endale järele.
- Pärast seda, kui keegi on lõpetanud sinuga kõnelemise, tee enne vastamist tavapärasest veidi pikem paus. Lase teise inimese sõnade aluseks olevatel soovidel ja tunnetel tõeliselt kohale jõuda. Pane tähele, kuidas see paus sind mõjutab, ja ka teise inimese vastust sulle.
- Tulises suhtlussituatsioonis olles aeglusta seda. Luba enne vastamist tekkida paaril vaikuse lisasekundil või rääkida tasakaalukamal moel.
- Enne millegi potentsiaalselt problemaatilise tegemist peatu ja ennusta tagajärgi. Alles seejärel langeta otsus.
- Anna endale aeg-ajalt ruumi lihtsalt olla. Lange tegevusest pausi tehes olemise rüppe.