Milliseid seemneid külvad?

Ave Eero

​Arvustaja-küsimused loovad hukkamõistu ja läbikukkumistaju. Õppija-küsimused avardavad mõistmisvälja ja aitavad edasi.

​Looduses kehtib seemne seadus – mida külvad, seda lõikad. Hobiaednikuna kinnitan praktilise kogemuse põhjal selle reegli paikapidavust – porgandeid külvates pole hernesaaki loota ja umbrohtu puistates ube ei saa.
Inimmaailmas on sama lugu. Tegude seemnetest võrsub tagajärgede saak. Kõik me omame potentsiaali elukestvaks õppeks, ometi on nii, et mõni nopib kõikjalt väärtuslikke õppetunde, teine aga mitte. Seemned on jäänud külvamata. Kogemus üksi ei tee targemaks. Tarkuse ammutamiseks on vaja külvata õppija–küsimuste seemneid, siis saame ka elutarkuse vilju maitsta.
 
Üks naine nägi kord kummalist unenägu: mööda tänavat jalutades sisenes ta ühte poodi. Leti ääres seisis müüja. „Mida te siin müüte?“ küsis naine müüjalt. See vastas: „Kõike, mida hing ihkab.“ Naine ei suutnud seda uskuda. Ta mõtles hetke ning otsustas siis nõuda parimat, mida üks inimene endale soovida võib. “Ma soovin hingerahu ja armastust ja õnne. Ja ma tahan olla tark ning mitte kunagi enam hirmu tunda,” ütles naine müüjale. Pisut mõtisklenuna lisas ta veel kiiresti juurde: „Ja seda mitte vaid mulle endale, vaid kõikidele inimestele.“ Müüja naeratas selle peale ning sõnas: „Ma arvan, et Te saite minust valesti aru. Ma ei müü siin mitte vilju, vaid seemneid.“ …
 
Saaki koristada (ja õppetundide hüvesid nautida) saab siis, kui oled midagi kasvama pannud. Iga ettetulev olukord võib osutuda elutarkuste kasvulavaks. Õppija seemneid külvates küsid probleemiga silmitsi olles: „Mida see püüab mulle õpetada?“, „Millele tasub siin iseäranis tähelepanu pöörata?“, „Milliseid sisemisi jõuvarusid saan kasutada?“ Sinu tegevus kujundab asjaolusid. Tuleb vaid seemned mulda panna.
 
Psühhoterapeut ja juhtide arendaja Marilee Adams soovitab oma raamatus Change Your Question, Change Your Life: „...Kui elu veeretab su teele ebameeldivaid olukordi või oled omadega kimpus, siis on täiesti loomulik hakata jahtima vastuseid või esitama arvustaja-küsimusi. Ent seda tehes lood endale tõkkeid, mitte väljapääse...
... Õppija-küsimused võivad täielikult muuta meie vaatenurka ja pakkuda probleemidele värsket lähenemisviisi. Küsimused programmeerivad seda, kuidas mõtleme ja käitume ning millised tulemused on võimalikud.“

​Küsimustel, mida esitame, on võim mõtlemist suunata ja seeläbi õppimist soodustada või takistada. Arvustaja-küsimused loovad hukkamõistu ja läbikukkumistaju. Õppija-küsimused avardavad mõistmisvälja ja aitavad edasi.
 
Õppija-küsimused on neutraalsed hinnanguvabad küsimused, nagu „Mis on selles olukorras kasulik?“, „Millised valikud on mulle kättesaadavad?“ jne. Õppija-küsimuste vastandiks on arvustaja-küsimused: „Mis on valesti?“, „Kes on süüdi?“, „Miks alati mina ...?“ jne. Keskendudes hinnangute andmise (olukordadele, endale, teistele)  asemel pigem õppimisele, muutub meie elu tähendusrikkamaks ja produktiivsemaks. Õppija-küsimused on täisväärtusliku elu seemneteks. Mida enam seemneid külvad, seda suurem on tasu.

Mõtiskle järgmise 9 küsimuse üle:

1. Kuidas saan kasutada küsimusi, et .... (liikuda soovitud sihi suunas)?
2. Milliseid probleeme olen loonud seeläbi, et pole küsimust (või küsimusi) esitanud?
3. Milline on parim küsimus (või küsimused), mida olen esitanud?
4. Milliseid suurepäraseid küsimusi on mulle esitatud?
5. Kellele tahan küsimust esitada? Miks?
6. Milliseid küsimusi saan esitada, et aidata endal ja/või teistel õppida?
7. Kuidas küsimused saavad olla abiks minu töökohas (või kodus) „õppiva kultuuri“ toetamisel?
8. Kuidas saan julgustada teisi enda ümber küsimusi esitama?
9. Kuidas saan arendada enda õppija-küsimuste esitamise oskust?

 
Kui õppija-küsimused valguvad tasapisi su igapäevaellu, võid loota kopsakat saaki elutarkuste põllult.